Stress enne COVID-19 nakatumist suurendab pikaajalise COVID-i riski

Foto: Foto Alexander Krivitskiy, Pexels

Stress, depressioon, ärevus, mure ja üksindus enne COVID-19 nakatumist suurendab nn pika COVID-i tekke ohtu, väidavad Harvardi ülikooli teadlased. 

"Olime üllatunud, kui tugevalt psühholoogiline stress enne COVID-19 nakatumist seostus pikaajalise COVID-i suurenenud riskiga," ütles uuringut juhtinud Harvard rahvatervise instituudi toitumisosakonna teadlane Siwen Wang. "Stress oli pikaajalise COVID-i tekkega tugevamalt seotud kui füüsilise tervise riskiteguritega nagu rasvumine, astma ja hüpertensioon."

USA haiguste tõrje ja ennetuse keskuste CDC andmetel on umbes 20 protsendil koroonat põdenud Ameerika täiskasvanutest väljakujunenud pikaajaline COVID. Et rääkida pikast koroonast, peavad koroonaga seotud nähud nagu väsimus, "ajuudu" või hingamisteede, südame, närvisüsteemi või seedetrakti sümptomid kestma kauem kui neli nädalat pärast nakatumist. Raske haigus suurendab pika koroona tekke ohtu, kuigi ka kergema haiguse kuluga inimestel võib tekkida pikk koroona. Kurnavad sümptomid võivad kesta kuid või aastaid.