Suitsiidi tõttu suri eelmisel aastal kolm korda rohkem inimesi kui liiklusõnnetustes

Abikäsi. Kui mullu hukkus liikluses 55 inimest, siis suitsiidi läbi 186. Foto on illustreeriva tähendusega. Foto: www.freepik.com

​Eelmisel aastal suri suitsiidi tõttu 186 inimest, neist 149 olid mehed. Juhtimaks tähelepanu suitsiidide suurele arvule, avab Peaasi.ee homme, suitsiidiennetuspäeval kell 11 Tallinna linnahalli esisel väljakul 186 tühjast toolist vabaõhu installatsiooni «Olen olemas».

«Suitsiidide arv on viimase kümne aasta jooksul püsinud aastas kahesaja inimese ringis. Küll aga on toimunud vanuseline muutus. Lisaks vanematele ja keskealistele on sagenenud 20-30 aastaste suitsiidid. Samuti on Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega esireas alaealiste suitsiididega,» rääkis Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Iga suitsiid mõjutab uuringute järgi keskmiselt 135 suitsiidi teinud inimese lähikondlast. See tähendab, et suitsiidi tõttu kannatab igal aastal umbes 27 000 inimest.

«Enamus suitsiide on ennetatavad, kuid suur suitsiidide arv näitab seda, et inimene on jäänud õigel ajal abita. Vaimse tervise valdkonnas on tarvis koheseid ja konkreetseid samme vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks, ennetuseks ja varajaseks sekkumiseks,» rääkis Oidermaa. Ta lisas: «Praegu kogeb iga neljas inimene aasta jooksul vaimse tervise probleeme ning igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita. Tagajärjeks on lisaks inimlikele kannatustele süvenev töö- ja õpivõime langus, surve sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile.»

Suitsiidiennetuspäeval tutvustavad Peaasi.ee ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK ekspertide koostatud üleskutset Eesti inimeste vaimse tervise heaks.

Suitsiidiennetuspäevaks loodav installatsioon «Olen olemas» on linnahalli juures avatud 10. septembril kell 11-19. Installatsiooni osaks on inimestelt kogutud kogemuslood nende rasketest hetkedest ja sellest, mis on aidanud edasi liikuda. Installatsioon luuakse koostöös näitleja Liis Lindmaa ja koreograaf Liis Varesega. Kohapeal pakuvad vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud inimestele toetavat kuulamist.

Suitsiidiennetuspäeval on avatud vaimse tervise kohvikud Tallinnas Rävala Reval Cafes (kell 9-17) ja Tartus Werneri kohvikus (kell 8-22). Vabatahtlikud on kohvikutes eraldi märgistatud lauas, valge T-särgiga, millel on kiri «Olen olemas», et pakkuda end toetavaks kuulajaks või anda oma vaikiva kohaloluga märku, et meie ümber on alati inimesi, kes on valmis olemas olema.

MTÜ Peaasjad tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasjad on pälvinud oma tegevusega 2020. aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati MTÜ-d Peaasjad kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?
Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
Soovi korral saab nõu küsida üleriigilisest tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Veebinõustamine: peaasi.ee; lahendus.net.

Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi telefon 116 006 (24h)
Hingehoiu telefon 116 123 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Kiirabi: 112 (24h)

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h) Paldiski mnt 52
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h) Raja tn 31
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h) Ristiku tn 1
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h) Jämejala, Pargi tee 6
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h) Haigla 1
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h) Ahtme mnt 95