N, 8.12.2022

Mikroplastisaaste on kõikjal – ka taimede kinnipüütud vees

Aleksander Laane
, ajakirjanik
Mikroplastisaaste on kõikjal – ka taimede kinnipüütud vees
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Taimelehtede moodustatud "veehoidlatest" võib lisaks mikroplastile ja mikroorganismidele leida ka putukaid.
Taimelehtede moodustatud "veehoidlatest" võib lisaks mikroplastile ja mikroorganismidele leida ka putukaid. Foto: Katarína Fogašová

Mikroplast reostab juba peaaegu kogu meie planeedi ökosüsteemi. Seda on avastatud pinnasest, jõgedest, meie toidust ja pudeliveest ning isegi inimkehast. Hiljuti avastas teadlaste meeskond esimest korda mikroplasti ka veest, mida saasteallikatest kaugel eemal kasvavad taimed lehtede kaenlasse koguvad. 

Katarína Fogašová, Peter Manko ja Jozef Obona Slovakkiast Prešovi ülikoolist, plaanisid esialgu uurida Ida-Slovakkia aed-uniohaka lehekaenlasse tekkivates väikestes veelompides elavaid organisme.

Uniohaka lehed moodustavad vett koguvaid tassilaadseid struktuure, mida tuntakse fütotelmatadena. Aed-uniohaka fütotelmata on levinud, kuid tähelepanuta jäetud vee mikrokosmos, mis esineb väga lühiajaliselt, vaid 3–4 kuud, selgitavad teadlased. Oma üllatuseks leidsid nad sealt erinevat värvi osakesi ja kiude, millest mõned olid 2,4 mm pikkused mikroplastikiud.

«Need fütotelmatad on väga väikesed ja neil on lühike eluiga,» kirjutavad teadlased oma artiklis, mis avaldati ajakirjas BioRisk. «Seetõttu on küsimus selles, kuidas nad mikroplastiga saastati,»

Uuritud alal saasteainete allikaid ei leitud, nii et mikroplasti tükid ja kiud pärinesid tõenäoliselt saastunud atmosfäärist, väidavad nad. Teine teooria on see, et teod transportisid mikroplasti enda sees või pinnasest ja enda küljes nendesse lühiajalistesse veekogumitesse. 

«Esimene mikroplasti leid väikestes lühiajalistes taimede loodud veehoidlates on järjekordne tõend selle kohta, et sedalaadi saaste levib erinevatel viisidel ja tõenäoliselt pole ükski keskkond Maal ohutu, mis teeb meie avastuse muidugi üsna masendavaks,» ütlevad teadlased.

«Teisalt pakuvad meie fütotelmata kui väga ebatavalise ja väga spetsiifilise looduskeskkonna uurimistulemused palju kasutusvõimalusi mikroplastreostuse leviku ruumilis-ajaliste tunnuste ja selle võimaliku mõju uurimiseks taimedele, aga ka organismidele, mis on nendega ökoloogiliste suhetega seotud.»

Nad viitavad sellele, et tänu nende arvukusele ja võimele mikroplasti mitmel viisil keskkonnast kinni püüda võivad sellised taimsed veehoidlad olla heaks näitajaks mikroplasti olemasolu kohta. Ehk siis taimi saab kasutada bioindikaatoritena, uurimaks reostuse olemasolust keskkonnas, reostuse võimalikke allikaid ja levikuteid. 

Mikroplastid kujutavad endast ilmselt otsest ohtu ka inimese tervisele, kuid väga kindaid tõendeid ega suuremahulisi uuringuid selle kohta veel pole. Eelkõige seostatakse mikroplasti astmaga, allergiatega, aga ka vähi tekkele kaasaaitamisega. Plastide koostises kasutatakse tuhandeid erinevaid looduses lagunematuid ja akumuleeruvaid aineid, mille mõjud ja koosmõjud on enamasti uurimata. Sageli käituvad need ained nagu hormoonid ja mõjuvad juba väga väikestes kogustes.

Allikas: EurekAlert

Märksõnad
Tagasi üles