Kuidas tekib migreen?
12. september 2022, 19:04
«Migreen on aju kohanemishäire. Kuna see kaob teatud ajaks ära ja mõnel esineb hoopistükkis harva, on seda rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis kirjeldatud haiguse asemel kui häiret,» rääkis dr Toomas Toomsoo, Confido meditsiinikeskuse neuroloogiakeskuse juhataja ajalehes Tervise Meeter.
Migreeniga patsiendid on Toomsoo sõnul tundlikumad teatud neurokeemiliste ainete liigse tekkimise suhtes. Üks selline aine, mida migreeni puhul liigselt tekib, on kaltsitoniingeeni vabastav peptiid. Kui see kolmiknärvi ganglionist vabaneb, ärritab see kolmiknärvi tuuma. Viimane algab keskajust ja ulatub teise kaelalülini.
«Seetõttu väga paljud migreeniga inimesed tunnevad, et nendel migreen algab kuklast. Sõltuvalt sellest, kui palju vabaneb peptiidi, mis on väga tugev valu võimendaja, ja kus ning kuidas see perifeersed närvilõpmed katab, oleneb valu tugevus ja asukoht,» selgitas Toomsoo.
Klassikalise migreeni puhul on valu enamasti ühepoolne, aga võib neuroloogi sõnul esineda ka terve pea ulatuses. «Tegelikult on sageli nii, et kui migreen saavutab maksimumi, siis oleks see nagu terves peas. Praktiseeriva arstina võin öelda, et ühel kolmandikul migreenipatsientidest tekib kahepoolne peavalu, ehkki migreeniepisood võib alata pea ühelt poolelt.»
Kuidas aru saada, kas tegu võiks olla migreeni või pingetüüpi peavaluga? «Migreeni oluliseks eristavaks tunnuseks on, et see on ikka väga tugev peavalu. Inimeste valutundlikkus on erinev, nii et kui lasta patsientidel selle tugevust hinnata skaalal ühest kümneni, ütlevad ühed kümme, teised aga seitse.
Migreeni korral provotseerib igasugune kergemgi füüsiline pingutus valu, näiteks tasasel maal kõndimine või trepist käimine. Samuti on tüüpiline valgus- ja helitundlikkus,» kirjeldas dr Toomsoo.
Pingetüüpi peavalu on nõrk. Numbrilisel skaalal hinnatakse seda tavaliselt ühe kuni nelja punktiga.
Inimene saab kõiki asju teha, aga valu häirib, on olemas. Enamasti on see pressiva iseloomuga ja alati kahepoolne valu,» nentis arst.