GRAAFIKUD ⟩ Tulevikus võib ka pikaajalise haiguslehe ajal osaliselt töötada

Kipsis käega võib saada teha kergemaid tööülesandeid või töötada osalise koormusega. Foto: Marko Saarm / Sakala

Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku töötada välja süsteem, mis võimaldaks kahest kuust pikema haiguslehe ajal osalise koormuse või kergemate tööülesannetega töötamist jätkata. See annaks inimesele võimaluse hoida sidet tööeluga ning ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist.

Töötamine võiks olla lubatud alates haiguslehe 61. päevast osakoormusega või kergemates ülesannetes, kui raviarst, vajadusel koostöös töötervishoiuarstiga, hindab seda võimalikuks. Tööandja saab vajaliku info ning võimalusel loob terviseseisundile vastavad töötingimused.

Haiguslehe ajal saab inimene palgavahe hüvitist, vajadusel tuge töötukassalt ja ligipääsu töötamist toetavatele teenustele nagu tööalane rehabilitatsioon, tööruumide ja -vahendite kohandamine jne. Hinnanguliselt võiks sellist võimalust kasutada aastas 5000-6000 inimest. Kahest kuust kauem on haiguslehel ligi 20 000 inimest aastas.

Tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) selgitas, et praegu ei ole haiguslehe ajal lubatud töötada isegi siis, kui inimene seda soovib, selleks endas jõudu tunneb ja ka raviarst seda võimalikuks peab. «Samas on hästi teada, et töö pole inimesele oluline mitte vaid rahalise toimetuleku pärast. Töö annab inimesele võimaluse olla väärikas ehk on oluline inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele,» lisas Peterson. Nimelt soovitakse anda inimestele kindlustunne, et nad saavad soovi korral hoida sidet tööeluga, ennetamaks ohtu pikaajaliselt tööturult eemalduda.

Kõige tõhusam ja inimese tervise taastumist toetavam lahendus on lubada osalist töötamist pärast 60. haiguslehe päeva ning tagada sel ajal ligipääs toetavatele tööturuteenustele.

Sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg ütles Postimehele, et töötaja tööle naasmisel ei pruugi ettevõtjal tekkida kulu. Tema sõnul uue sobiva töötaja leidmine ja väljakoolitamine ning ka endise töötaja tööülesannete ajutise täitmise tagamine nõuab ettevõtjalt nii aega kui raha.  «Eriti annab see tunda valdkondades, kus uue töötaja leidmine on keeruline. Seega aitab kavandatud muudatus vähendada tööandjal töötaja pikaajalisest ajutisest töövõimetusest tingitud tööjõupuudust,» selgitas ta. 

«See, milliseks kujuneb tööandja kulu, sõltub millise terviseprobleemiga töötaja on ja mil määral ta vajab töökoha kohandamist või muud abi. Seega see on väga individuaalne,» märkis Pärg. 

90 protsenti pikaaegsetest haiguslehtedest väljastavad perearstid. «Kõige sagedamini vajavad inimesed pikaajalist haiguslehte trauma järgselt või vaimse tervise murede korral. Mõlemal juhul on oluline, et inimene ei jääks töölt eemale liiga pikaks ajaks,» kirjeldas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller.

Ta tõi välja, et on ka juhtumeid, kus just töökeskkond on inimese töölt eemale jäämise põhjuseks – väga oluline on paralleelselt tööle naasmisega tegeleda ka töökeskkonnaga ja leida võimalused inimese kiiremaks taastumiseks ning järgmiste pikkade haiguspuhkuste ennetamiseks,» selgitas Joller. 

Pärg lausus, et kui inimene kaotab pärast pikka haiguslehte töö ning hakkab uuesti otsima, siis see kui kiiresti ta endale uue töökoha leiab sõltub sellest, millist tööd ta soovib leida, kas tal on püsivaid tervisest tulenevaid tegutsemise piiranguid, mille tõttu võivad tal mingid tööd olla mittesobivad ning milline on tema haridus, erialane ettevalmistus, senine töökogemus jne. Uue töö leidmisel pakub abi töötukassa.

Kui inimene jätkab töötamist osalise tööajaga või kergemates tööülesannetes, maksab haigekassa plaani kohaselt palgavahe hüvitist. Lisaks suuremale sissetulekule (70% haigushüvitise asemel koos palgavahe hüvitamisega 100% sissetulek) inimese jaoks, oleks uus süsteem ministeeriumi arvutuste kohaselt vähem kulukas ka ravikindlustuse eelarvele. Kui töötamise võimalust kasutaks umbes 5000 inimest, oleks hüvitiste kulu hinnanguliselt ligi 5 miljonit eurot väiksem, mida oleks omakorda võimalik kasutada näiteks raviteenuste eest tasumiseks.