T, 4.10.2022

Onkoloog selgitab, millised sümptomid võivad viidata vähile

PM Tervis
Onkoloog selgitab, millised sümptomid võivad viidata vähile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Seletamatu kurnatuse tagamaid tuleks uurida.
Seletamatu kurnatuse tagamaid tuleks uurida. Foto: Shutterstock

«Ettevaatlikuks võiksid inimesi teha järgmised sümptomid: põhjendamatu kaalulangus, mittemööduv palavik, perifeersete lümfisõlmede suurenemine, pikaaegne köha (eriti veriköha), kuju ja suurust muutvad ning veritsevad nahamuutused ning erinevad veritsused pärasoolest, günekoloogilistest organitest ja põiest,» loetles võimalikke vähile viidata võivaid sümptomeid dr Vahur Valvere, Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku onkoloog-ülemarst ja Eesti vähiliidu nõukogu esimees.

«Mõned patsiendid hakkavad tundma ennast pahasti – kas ei ole jõudu enam nii palju, tekib väsimus või mõni selline kaebus, mida võib seostada ükskõik millega, näiteks on hemoglobiin madal, oled vähe maganud vms,» täiendas dr Annelii Jürgenson, Põhja-Eesti regionaalhaigla taastusravikeskuse juhataja ajalehes Pealinn. «Osa patsiente on kurtnud, et nad tunnevad, et midagi on viga, aga lihtsamad uuringud midagi ei tuvasta. Näiteks jõudis mu juurde naine, kes oli käinud 2019. aastal ja 2021. aastal sõeluuringul mammograafis, kuid midagi ei tuvastatud, olgugi et ta tajus, et midagi on korrast ära. Aastaks 2022 oli tema rinnavähk juba nahasiirdega seljale arenenud.»

Sümptom, mis naise lõpuks diagnoosini viis, oli seljanahal tekkinud haavandike, mis ei tahtnud paraneda. Viimaks jõudis ta nahaarsti juurde, kes võttis biopsia ehk koeproovi, mis andis vastuse, et see on rinnavähi metastaasi kolle. Seejärel tehtud rinnauuringus oli vähk kenasti nähtav. «Mõned inimesed ongi sensitiivsemad ja võivad perearsti mõnikord hulluks ajada – meil jagub ju ka psühhosomaatilisi haigeid päris palju,» nentis dr Jürgenson. «Et nende hulgast terad sõkaldest eraldada, on arstikunsti küsimus.»

Saatekirjaga uuringutele saatmise osas sõltub dr Jürgensoni sõnul palju ka perearsti enda kogemusest, palju tema tööaja jooksul on olnud juhtumeid, kus patsiendi kaebused on viinud vähidiagnoosini: mida kogenum perearst, seda paremini ta oskab ka ebamääraste kaebuste olemasolul märgata, et neid võiks täpsemalt uurida. «Perearst tegelikult teab oma patsientuuri ju väga hästi, milline üks või teine inimene varem on olnud,» lisas dr Jürgenson.

Küsimusele, kui palju inimesi saaks päästa, kui perearstid märkaksid vähki varem ning saadaksid patsiente rohkem uuringutele, vastas Vahur Valvere, et kindlasti on perearstidel siin arenguruumi. «Soovitaksin perearstidel aktiivsemalt kasutada vähikeskuste onkoloogide E-konsultatsiooni võimalust,» rõhutas dr Valvere. «Siis saab kiiret tegutsemist vajavad patsiendid kohe vähikeskustesse suunata ja lisauuringuid vajajaid uurida juba vastavalt rahvusvahelistele diagnostikajuhistele toetuvatele onkoloogi soovitustele.»

2021. aastal tasus Eesti haigekassa enam kui 48 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest ligi 155 miljonit eurot, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi kuus miljonit eurot rohkem. Valvere kinnitusel jätkub tõenduspõhist vähiravi Eestis tänu haigekassa/tervisekassa toetusele praegu kõigile abivajajatele. 

Paari nädala eest Tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud andmetest selgus, et 2021. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 57,9 protsenti sihtrühma kuuluvatest naistest, mida on 5,7 protsendi võrra enam kui aastal 2020. Emakakaelavähi sõeluuringul osales 50,6 protsenti sihtrühmast, mida on 8,4 protsendi võrra enam kui 2020. aastal. Jämesoolevähi sõeluuringul osales mullu 47,5 protsenti sihtrühmast, aastal 2020 oli osalus 49,8 protsenti. Need numbrid annavad aimu, et siiski ligi pooled neist, kellele on saadetud personaalne kutse, sõeluuringule ei lähe.

«Kui me tegime filmi «Mammograafia pilgu all» ja küsitlesime naisi tänaval, vastati küsimusele sõeluuringus osalemise kohta näiteks «Ah, ma ei tahagi teada» või «Ma viskasin kutse prügikasti» või «Äkki see on valus»,» meenutas vähiliidu tegevjuht Maie Egipt. «Kohtasime suhtumist, et kui ma sellest midagi ei tea, siis mul vähki ei ole. Aga kui sa ise ennast ei armasta, on kellelgi teisel väga raske sind armastada.»

Tõenäoliselt oleks võti selles, et rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringule tuleksid ka naised, kes ei ole sihtgrupis, kuid kes tunnevad, et midagi on korrast ära. «Kui neil puudub arsti saatekiri, ei ole see summa nii suur, et uuringut edasi lükata,» ütles Egipt.

Et vähidiagnoosi saanu jaksaks võidelda, on dr Valvere sõnul ülioluline lähedaste ja sõprade tugi. «Vähikeskustes toetavad patsienti palliatiivravi meeskonnad, kes lisaks valu- ja muule üldtoetavale ravile osutavad ka psühholoogilist ja sotsiaalset tuge,» lisas dr Valvere.

Märksõnad
Tagasi üles