VIDEO ⟩ Eesti Vähiliidu juubelikonverentsil arutleti tulevikusuundade üle

Täna tähistas Eesti Vähiliit 30 tegutsemisaastat. Juubelikonverentsil pöörati tähelepanu vähiennetusele ning toetus- ja taastusravi kaasaegsetele võimalustele. 

Eesti Vähiregistri andmetel registreeritakse Eestis igal aastal umbes 8800 esmast vähijuhtu. Aastas sureb pahaloomulistesse kasvajatesse umbes 3800 inimest ning praegu on Eestis ligi 57 000 vähihaiget.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets tõi oma ettekandes välja, et kasvajad edestavad juba mitmetes riikides suremise põhjusena südame-veresoonkonnahaiguseid. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) statistika põhjal tuleb aastas 18 miljonit uut diagnoosi. Lisaks nentis professor, et Eestis saab iga kolmas mees ja iga viies naine kasvajadiagnoosi.

Numbrid on väikese rahvaarvuga riigi jaoks üsna suured, kuid siiski on pidevalt üleval erinevad püüdlused kampaaniate või teavitustega. Tervisekassa esimehe Rain Laane sõnul on nende unistuseks aasta ringi kestev rinnavähi teavituskampaania. Nii paljusid puudutavale haigusele ei peaks tähelepanu pöörama vaid mõned korrad aastas, vaid pidevalt.

Mittetulundusühingu Eesti Vähiliit asutas 1992. aastal Eesti Onkoloogide Teaduslik Selts. Eesti Vähiliit keskendub oma töös eeskätt vähi ennetamisele ja vähi varajasele avastamisele ning tervislike eluviiside populariseerimisele, kuid väga olulisel kohal on ka vähihaigete elukvaliteedi parandamine ja haigusega seotud psühhosotsiaalsete probleemide lahendamine.

Eesti Vähiliit on tegutsenud 30 aastat. Aastate jooksul on tehtud palju nii vähihaigete kui ka ühiskonna heaks. Liidu juhatuse esimees Maie Egipt reastab mitmeid olulisi sündmuseid ja saavutusi:

• rinna, emakakaela- ja eesnäärmevähi sõeluuringute pilootprojektide käivitamine. 
• üle Eesti loodud vähipatsientide tugivõrgustik, mis liidab 15 ühingut üle 2000 liikmega.
• mööda Eestit sõidavad annetajate ja toetajate abiga ostetud vähiliidu mammograafiabuss ning eesnäärme- ja nahavähi mobiilsed diagnoosikabinetid, mis pakuvad võimalust kontrollida oma tervist ka väikestes linnades ja maakohtades, kus vastavaid erialaarste ei ole.
• Vähiliit on korraldanud ligi 30 aastat teavituskampaaniaid, vähinädalaid ja meditsiinitöötajatele suunatud kõrgetasemelisi teaduskonverentse. Samuti on nad välja andnud teadlikkuse laiendamiseks trükiseid, tootnud filme ja teavitusklippe ning korraldanud teaduslikke konverentse nii arstkonnale kui ka patsientidele.
• Eesti Vähiliidu eestvedamisel allkirjastasid 13. septembril 2019 suurürituse «Terve Eestiga vähi vastu» raames Vabariigi peaminister Jüri Ratas, Rahvusvahelise vähivastase võitluse liidu (UICC) juht Cary Adams ja Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere Maailma vähideklaratsiooni.
• Eelmainitud rahvusvahelise dokumendi allkirjastamisest lähtuvalt loodi riiklik vähitõrje töögrupp Sotsiaalministeeriumi juurde eesmärgiga töötada välja Eesti Vabariigi vähitõrje kümne aasta kava. Alates 30. aprillist 2021 on kinnitatud täiuslik vähitõrje tegevuskava aastateks 2021-2030. See on väga oluline dokument iga inimese jaoks Eestis.

Eesti Vähiliidul on juba uued väljakutsed vähi ennetustegevuse jätkamiseks. Plaanis on soetada mobiilne kompuutertomograaf, mis võimaldab nii kopsuvähi sõeluuringut kui ka teisi eriarstide määratud uuringuid teha inimese elukoha lähedal – ka väljaspool suurlinnu. Nii on võimalik haigus avastada enne sümptomite ilmnemist ja tänu sellele alustada ravi väga varajases kopsuvähi staadiumis. Kompuutertomograafia, mis tagab patsiendile madala kiirgusdoosi, on asendamatu vähi diagnostikas ning eriti efektiivne ägedate haigusjuhtude ja suurte traumade korral.

Konverentsil võtsid sõna ka Terje Peetso, Vahur Valvere, Tiina Kahre, Anneli Jürgenson, Kadri Suija, Rain Laane ja paljud teised. 

Ära viivita kontrolliga, hooli oma tervisest!

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–68 iga kahe aasta järel. Tänavu oodatakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972. Rohkem infot rinnavähi sõeluuringu kohta leiab siit.

Rinna tervise osas on soovitav end kontrollida regulaarselt ka neil naistel, kes käesoleva aasta sihtrühma ei kuulu. Selleks tuleb pöörduda oma pere- või naistearsti poole, kes kontrollib tervist ja vajadusel suunab saatekirjaga rinnauuringule. Teine võimalus on broneerida aeg rinnakabinetti, kuhu saab pöörduda ilma saatekirjata (visiiditasu 5 eurot). Rinnakabinetti on oodatud igas vanuses naised, kel on küsimusi või probleeme rindadega.

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 aastat iga kahe aasta järel. Tänavu oodatakse jämesoolevähi sõeluuringule nii mehi kui naisi sünniaastatega 1954, 1956, 1958, 1960 ja 1962.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65aastaseid naisi iga 5 aasta järel. Sel aastal on emakakaelavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastatega 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992.