Kardioloog toob välja kaks olulist tegurit, mis halvendavad verevarustust

Dr Margus Viigimaa Foto: Sander Ilvest

Südamehaigusteni viivad suurimad mõjutatavad riskitegurid on suitsetamine, kõrge vererõhk ja kolesterooli sisaldus veres, samuti liigne veresuhkur, nendib Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa.

«Suitsetamine kahjustab arterite sisepinda, vähendab selle kaitsevõimet ning suurendab riski, et veresooned ummistuvad. Samuti suureneb suitsetaja vere viskoossus ja vere voolavusomadused halvenevad. Seega suitsetamine mõjutab negatiivselt nii verevarustust kui südame võimet organismis hapnikku laiali kanda,» kirjeldab Viigimaa ajalehes Tervise Meeter.

Liiga suure hulga halva ehk LDL-kolesterooli korral rasv ja hiljem kaltsium ladestuvad — selle tagajärjeks on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. See võib hakata häirima organismis verevarustust. Kui elutähtsad organid ei saa piisavalt verd, ühes sellega hapnikku, hakkavad need aegamööda kahjustuma, selgitab Viigimaa.

Südant koormav kõrge vererõhk võib arsti sõnul aja jooksul kahjustada ka teisi organeid, näiteks neere ning aju. «Kõrget vererõhku tingivad riskiteguritest peamiselt suitsetamine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, liigne alkoholi ja soola tarbimine,» loetleb Viigimaa. Niisamuti tõstab vererõhku liigne veresuhkur, mis pärsib veresoonte laienemist ning kitsenemist. See kahjustab ka veresoonte siseseina.

Vererõhk peaks kardioloogi sõnul olema 120/80 mmHg. Normaalne tulemus on ka veel 130/85 mmHg. Kõrgenenud normaalse vererõhuga on tegemist siis, kui vererõhk hakkab lähenema 140-le. Sageli areneb see lõpuks välja hüpertooniatõveks.

«Mõõdukalt kõrgenenud vererõhuga patsientide puhul on sageli kõige otstarbekam ravi edasi lükata ja esiti proovida vererõhku alandada kehakaalu langetamise, kehalise aktiivsuse tõstmise ja tervisliku tasakaalustatud toitumisega. Paljud on saanud sedamoodi hüpertooniast teatud ajaks priiks. Õigete valikutega võib aga õnnestuda ravi edasi lükata 10 või isegi 20 aastat,» märgib Viigimaa.