/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/01/14732733t1hfe8c.jpg)
Tänavu on tuvastatud Eestis puukborrelioos 2473 korral ja puukentsefaliiti 80 korral.
Eestis on tänavu tuvastatud puukborrelioos 2473 korral
Puukborrelioos diagnoositi Tallinas 333, Harjumaal 175, Tartumaal 164, Pärnumaal 152, Saaremaal 137, Viljandimaal 71, Lääne-Virumaal 58, Võrumaal 53, Põlvamaal 52, Jõgevamaal 46, Hiiumaal ja Raplamaal 34, Valgamaal 27, Läänemaal 26, Ida-Virumaal 20, Järvamaal 11 ja Narvas neljal korral.
Puukentsefaliiti on diagnoositud Tallinnas 17, Pärnus 14, Tartus kaheksal. Harjumaal ja Põlvamaal seitsmel, Saaremaal kuuel, Võrumaal neljal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, ja Viljandimaal kolmel ning Ida-Virumaal, Narvas, Valgamaal ja Raplamaal ühel inimesel.
Puugid põhjustavad inimesele kaht tõsist haigust: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Puukentsefaliiti haigestumise vältimiseks on loodud vaktsiin, kuid puukborrelioosile ehk Lyme’i tõvele vaktsiini pole.
Puugi võib inimene üles korjata tavaliselt niisketest ja varjulistest kohtadest, hõredatest sega- ja lehtmetsadest, metsaservalt ja puisniitudelt või lihtsalt rohu seest. Eemaldamisel ei tasu teda muljuda, kinni tuleks võtta võimalikult nahapinna ligidalt ja pärast eemaldamist hammustuskohta pesta vee, seebi või desinfitseeriva vahendiga. Tähele tasub panna, et puukentsefaliidi võib saada ka toorpiimast.