/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/19/14842559t1h77ca.jpg)
Eestis tehakse aastas umbes 300 000 kiirabiväljakutset. Kõik need ei ole elukriitilised, kuid kui elu on ohus, lähevad kõrvalseisjad appi vaid kolmandikul juhtudest. Vähene esmaabioskus maksab seega igal aastal kümneid inimelusid.
Esmaabi vajavad igal aastal sajad tuhanded inimesed: kas sina oskad aidata?
On mitmeid terviserikkeid, kus esmaabi saab päästa elu. Nende seas südameseiskumine.
«Eestis võtab äkksurm igal aastal umbes 700 inimelu, seda kõrvalseisjate juuresolekul. Inimest, kelle südametöö peatub, saab taaselustada, kui anda talle kiiresti õiget esmaabi – see suurendab ellujäämisvõimalust kordades. Kui aga elustamist kohe ei alustata, on elulootus vähene. Siin tõesti loeb iga sekund,» sõnas Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja Sirje Laidma ja lisas, et appi ei minda, sest puudu jääb oskustest.
«Me kõik loodame, et inimesi meie lähikonnas ootamatud terviserikked ja õnnetused ei taba. Kui aga läheb teisiti? Kui laps tõmbab koduaias õunatüki hingamisteedesse? Kui sünnipäevapeol seiskub lähedase süda? Kui töökaaslane saab trepil kukkudes peavigastuse? Sõltuvalt juhtumispaigast, ei pruugi kiirabi kohale jõuda minutitega, iga sekund on siin aga elu hinnaga,» rääkis Eesti Punase Risti peasekretär Arvi Perv.
«Üleskutse tulla esmaabi õppima ei ole sõnakõlks – selle taga on päris inimesed, päris elud. Mida rohkem on meie seas inimesi, kes oskavad aidata, seda turvalisem on ühiskond tervikuna ja seda kindlamad saame olla, et vajadusel aidatakse meie lähedasi ja ka meid ennast,» märkis ta ja lisas, et tulevikuplaanis võiks igas kodus olla vähemalt üks esmaabioskusega inimene.
Eesti Punane Rist koolitab kõikjal Eestis, võimalik on osaline e-õpe. Koolituskalendri leiab siit.