VIDEO ⟩ Kui naised ei tule rinnavähi sõeluuringule, tuleb mammograafiabuss naiste juurde

Rinnavähk on kõige sagedamini Eesti naistel esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis haigestub rinnavähki igal aastal ligi 800 naist ning üle 30 protsendil naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugele arenenud. Seetõttu on väga oluline minna sõeluuringule, mida on võimalik teha kliinikus või mammograafiabussis. 

Mammograafia (rinnanäärmete röntgenuuring) on rinnavähi avastamise valikmeetod, mis võimaldab avastada varajasi muutusi rinnanäärmes. Digitaalse mammograafiga läbiviidud sõeluuring kindlustab patsiendile 30 protsenti täpsema diagnostilise kvaliteedi, väiksema kiirgusdoosi ja kiirema patsienditeeninduse. 

Eestis diagnoositakse igal aastal pahaloomuline rinnakasvaja ligikaudu 800 naisel, neist üle 30 protsendil on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis. Elu jooksul haigestub rinnavähki iga 8. naine USAs, iga 12. naine Inglismaal. 

2022. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata naisi sünniaastatega 1954, 1956, 1958, 1960, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.

Mammograafiabussi peatumisajad: 

05.09 - 23.09 Rakvere Tsentrumi keskuse tagumine parkla, Lai 21

20.09 - 23.09 Räpina haigla juures, Võru mnt 1

26.09 - 30.09 Põlva haigla juures, Uus 2

26.09 - 05.10 Hiiumaa haigla juures, Rahu 2

03.10 - 06.10 Põlva haigla juures, Uus 2

07.10 Kanepi vallavalitsuse parkla, Turu põik 1

26.09 - 13.10 Viljandi turu parkimisplats

10.10 - 14.10 Võru polikliiniku ees, Jüri 19A

17.10 - 18.10 Järvakandi Kandi konsumi juures, Tallinna mnt 37

19.10 - 20.10 Kehtna Kehtna Coopi juures, Lasteaia 12

17.10 - 21.10 Võru polikliiniku ees, Jüri 19A

24.10 - 27.10 Märjamaa haigla juures, Lauluväljaku 26

10.10 - 28.10 Kuressaare haigla juures, Aia 25

24.10 - 28.10 Võru polikliiniku ees, Jüri 19A

31.10 - 04.11 Otepää vallavalitsuse ees, Lipuväljak 13

Uuringule saab minna, kui kuulute sõeluuringu sihtrühma või kui teil on arsti saatekiri. Oluline on eelnevalt mammograafiabussi aeg broneerida.

Mammograafilise uuringu käigus asetatakse rind plaadile, mille all on kassett koos filmiga. Teise plaadiga surutakse rind õhukeseks ja seejärel tehakse röntgenülesvõte. Mõlemast rinnast tehakse 2 ülesvõtet erinevas vaates. Vajadusel tehakse ka lisauuringuid leiu täpsustamiseks. Foto: Tairo Lutter/Scanpix/Postimees

Millised märgid viitavad rinnavähile?

Võimalikeks rinnavähi ohumärkideks on:

• sõlmed või tihendid rinnas
• muutused rinna kujus, suuruses või nahavärvis
• rinnanibu või naha sissetõmme
• eritis rinnanibust
• valu või ebamugavustunne rinnas
• rinna punetus, apelsinikooretaoline nahk, haavandumine
• suurenenud kaenlaalused lümfisõlmed

Kaebused võivad olla tingitud ka haiguse siiretest teistesse kehaosadesse, näiteks seljavalu, peavalu, pikaaegne köha, üldised vaevused – väsimus, nõrkus, iiveldus, isutus. 

Rinnavähi riskifaktorid:

• Vanus – haigestumise tõenäosus kasvab vanuse suurenemisega. Peaaegu 80 protsenti rinnavähkidest leitakse naistel, kes on üle 50-aastased. Noorte naiste seas on rinnavähki diagnoositud tunduvalt harvem.
• Tegemist võib olla perekondliku ehk päriliku vähiga, kui suguvõsas on mitmel inimesel olnud rinna- ja või munasarjavähk. Samuti on risk suurem, kui rinnavähk on vähemalt ühel lähisugulasel leitud noores eas, enne 50 eluaastat. Pärilikule vähile võib viidata ka rinnavähi esinemine mehel, mõlemas rinnas vähk. Umbes 10 protsenti rinnavähkidest arvatakse tekkivat pärilikult edasikanduvate mutatsioonide tõttu vastavates geenides.
• Risk rinnavähi tekkele on suurem varase (alla 13. eluaasta) menstruatsioonide alguse ja hilise (üle 50. eluaasta) menopausi saabumise korral. Haigestumise riski võib tõsta ka hiline esmasrasedus (>35 a), mitte sünnitamine. Eluaegne rinnavähi risk väheneb sünnituste arvu tõustes.

Uuringul saadav kiirgusdoos on väga väike ega kahjusta kudesid. Mammograafiat on õigem teha 5.-15. päeval peale menstruatsiooni algust. Pildil Ele Virolainen. Foto: Tairo Lutter/Scanpix/Postimees

Millised on rinnavähi staadiumid?

Esimese staadiumi kasvaja mõõtmed on alla 2 cm. Kaenlaalused lümfisõlmed ei ole haaratud ning puuduvad vähi leviku tunnused teistesse kehapiirkondadesse. 

Teise staadiumi kasvaja on kuni 5 cm suurune, võivad olla haaratud kaenlaalused lümfisõlmed või esinevad mõlemad tunnused. Samas puuduvad vähi leviku tunnused teistesse organitesse.

Kolmanda staadiumi kasvaja mõõtmed on erinevad, võib olla ka üle 5 cm. Rind võib olla tursunud, rinna kuju muutunud. Tavaliselt on haaratud sama poolse rinna kaenlaalused lümfisõlmed, need võivad olla omavahel kinnitunud, moodustades tihke paketi. Kasvajalised lümfisõlmed võivad olla ka rangluu ümbruses, sügavamal rinnaku kõrval. Puuduvad vähi leviku tunnused teistesse organitesse.

Neljanda staadiumi kasvaja võib olla igasuguse suurusega, kuid tavaliselt on haaratud piirkondlikud lümfisõlmed ja vähk on levinud teistesse keha piirkondadesse. Teistes organites on tekkinud uued rinnavähi kolded – siirded ehk metastaasid.

Mammograafilisi uuringuid on võimalik teha järgmistes kliinikutes:

Tallinnas ja Harjumaal:

• Mammograaf Rinnakliinik, Estonia pst 1/3 (II korrus), Tallinn [phone]
• Mammograaf Rinnakliinik, Kotka 12 (A korpus), Tallinn [phone]| [phone]
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla, J. Sütiste tee 19, Tallinn [phone]| [phone]
• Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu mnt 104 (Magdaleena üksus) Tallinn [phone] (rinnakabinet) või [phone] (klienditeenindus)

Mujal Eestis:

• Tartu Ülikooli Kliinikum, L. Puusepa 8, Tartu [phone]
• Ida-Viru Keskhaigla, Ilmajaama 14, (Ahtme korpus), Kohtla-Järve [phone]
• Narva Haigla, Haigla 5, Narva [phone]
• Pärnu Haigla, Ristiku 1 (BC korpus, radioloogia osakond), Pärnu [phone]| [phone]
• Läänemaa Haigla, Vaba 6, Haapsalu [phone]

Allikad: rinnavähk.ee, Eesti Vähiliit, Eesti Tervisekassa, mammograaf.ee