T, 4.10.2022

VIDEO ⟩ Vaata, millised võimalused ootavad sind nahavähi diagnoosimise bussis

Ly-Marleen Tamme
, Terviseportaali reporter
Vaata, millised võimalused ootavad sind nahavähi diagnoosimise bussis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Eestis on nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas.

Nahavähk (ehk mittemelanoomne nahavähk) on naha epiteelirakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja. Üldjuhul tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub rohkem kahjulikke mõjusid (näiteks päikesekahjustus). Õigeaegse ravi korral allub see aga hästi ravile ning on hea prognoosiga.

Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele – mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam on mõju.

Kuidas nahavähki ära tunda?

  • Läbipaistev või pärlmutterjalt läikiv sõlmeke või sõlm, mille pinnal on jälgitavad veresooned;
  • punetav läikiv laik või naast;
  • valkjas, vahajas, halvasti piiritletud naast;
  • laik või naast, mis ketendab, vahel veritseb ja kattub koorikuga.
Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks.
Mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks. Foto: Tairo Lutter/Scanpix/Postimees

Mis on nahavähi tekkepõhjused?

Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamised haiguse riskifaktorid on:

  • Päikese- ja ultraviolettkiirgus

Rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, see tähendab heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti.

  • Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast.

  • Eelnevad nahahaigused

Näiteks kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne – kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski.

  • Geneetilised muutused

Need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (näitekst papilloomiviirus), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (näitekst AIDSi-haiged või siirdatud elunditega patsiendid).

  • Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained

Nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (näiteks naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (tubakasuits).

Nahavähi diagnoosimise kabinet sõidab nendesse keskustesse, kus nahaarst püsivalt ei tööta. 
Nahavähi diagnoosimise kabinet sõidab nendesse keskustesse, kus nahaarst püsivalt ei tööta. Foto: Tairo Lutter/Scanpix/Postimees

Histoloogiliselt eristatakse on kaht vormi: basaalrakuline nahavähk ja lamerakuline nahavähk. Vahel on väliselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi või lamerakulise vähiga.

Basalioom tekib tavaliselt näol või rindkere ülaosal ümarovaalse valutu roosakas-punaka, vahel klaasja või pärlendava sõlmekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib ümber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde ümber võib näha väikeste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, jälle veritseb ja nii edasi.

Lamerakuline vähk tekib eelneva kahjustusega nahale või ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt sageli tekivad siirded ehk metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele.

Mobiilne diagnoosikabinet aitab kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel.
Mobiilne diagnoosikabinet aitab kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Foto: Tairo Lutter/Scanpix/Postimees

Viljandi haigla mobiilne nahakasvajate diagnoosimise kabinet on varustatud tänapäevase aparatuuriga. Diagnoosimist vajavate nahamoodustiste kõrval võib nahaarsti poole pöörduda ka muude nahaprobleemidega. Probleemide varajane avastamine aitab kaasa ravi kergemale kulule ning tervise taastumisele. Regulaarne kontroll tagab meelerahu.

Kus nahakabinet peatub?

27.09 10.00–16.00 Paide Muusika- ja Teatrimaja 

11.10 10.00–16.00 Otepää vallavalitsuse juures 

18.10 10.00–16.00 Paide Muusika-ja Teatrimaja juures 

22.11 10.00–16.00 Abja-Paluoja vallamaja juures 

Nahaarsti vastuvõtule saab tulla saatekirjata. Ravikindlustatud inimestele on visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustamata inimestele 35 eurot.

Vastuvõtuaeg on vaja eelnevalt broneerida digiregistratuuris või helistada üldregistratuuri numbrile 434 3001

Allikad: Eesti Vähiliit, onkoloogiakeskus.ee, Viljandi Haigla

Märksõnad
Tagasi üles