/nginx/o/2022/05/10/14542040t1hc6af.jpg)
«Äge viiruslik nohu on levinuim nakkushaigus. Nohu levib peamiselt siis, kui inimese käed puutuvad kokku nakatunud inimese ninasekreediga. Kui inimesed oma suud, nina või silmi puudutavad, pääsevad viirused kehasse ja põhjustavad haigestumist,» ütleb dr Marek Metsmaa, Viljandi haigla kõrva-, nina- ja kurguarst.
Ülemiste hingamisteede äge põletik on tavaliselt viirusliku tekkega – teada on rohkem kui 200 spetsiifilist viirust, mis võivad tekitada nohu, selgitas arst ajalehes Tervise Meeter.
«Inimese rinoviirus põhjustab umbes poole külmetushaiguste juhtudest,» nendib Metsmaa. Muud viirused, nagu koroonaviirused, adenoviirused, respiratoorne süntsütsiaalviirus, gripiviirus ja paragripiviirus moodustavad tema sõnul oluliselt väiksema osa viiruslikest külmetushaigustest.
«Tegemist on piisknakkusega ning haigustekitaja peab saama kontakti nina limaskesta epiteeliga. Harvem levivad külmetushaigused siis, kui inimesed hingavad õhku, mis sisaldab nakatunud inimese köhitud või aevastatud piisakesi. Nohu on kõige nakkavam esimese 1–2 päeva jooksul pärast sümptomite teket. Suukaudse nakatumise risk on suhteliselt madal,» räägib dr Metsmaa.
Nohu korral on enamasti tegemist iseparaneva haigusega, selgitab arst. «Tavaliselt kontrollib haigust inimese immuunsüsteem. Harvadel juhtudel võib haigus progresseeruda ja anda mitmesuguseid tüsistusi – bakteriaalne põsekoopapõletik, keskkõrvapõletik, astma ägenemine, kopsupõletik, krooniline viirusjärgne köha,» ütleb arst.
Ägeda viirusliku nohu sümptomid on Metsmaa sõnul väga sarnased näiteks allergilise, hormonaalse, vasomotoorse ja ravimitest indutseeritud nohuga. Nohu põhjusest oleneb nii haiguse kulg kui ka võimalikud ravilahendused.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)