Levinud häire tõttu võib tunduda, et on tekkinud halvatus

Ajuinfarkti sümptomiteks on eeskätt ühe kehapoole lihaste ja jäsemete nõrkus, tuimus, näo asümmeetria, raskused rääkimisel, nägemishäired, tasakaaluhäired ja ebakindel kõnnak, krambid, tugev peavalu, teadvuse kadu. Foto: Shutterstock

«Migreeni üheks väljenduseks võivad olla ka aurad. Sel juhul tekib ajukoores niiöelda pidurdus, mille tulemusena esinevad aurad, mis väljenduvad erinevate häiretena,» ütleb professor Toomas Toomsoo, Confido meditsiinikeskuse neuroloogiakeskuse juhataja. Teatud juhtudel võib isegi tunduda, et on tekkinud halvatus.

Aurad võivad olla seotud nägemise, kõne, tundlikkuse, aga ka motoorikaga. «Inimesele võib teatud juhtudel tunduda, et tal on tekkinud halvatus. Kui see tekib elus esimest korda, näiteks kaob kõne, arvatakse, et inimesel on insult. Ta viiakse kiirabiga haiglasse ja võib-olla EMO osakonnas hakkab tekkima tugev peavalu. Siis saadakse aru, et tegelikult on see auraga peavalu,» räägib dr Toomsoo ajalehes Tervise Meeter.

Tihtipeale on EMO-s insuldi käsitlus nii kiire, et peavalu ei jõua veel tekkida. Trombolüüsi alustatakse Toomsoo sõnul tänapäeval haiglates 20-30 minuti jooksul pärast patsiendi saabumist.

«Nii et võib juhtuda, et inimest käsitletakse alguses kui insuldipatsienti, aga siis selgub tõsiasi, et on auraga migreen elus esimest korda. Õnneks trombolüüs on ravimeetod, mis ei kahjusta inimest – see on ka uuringutega kindlaks tehtud,» kinnitab neuroloog. Insuldikahtluse korral tuleb kindlasti kiirabi kutsuda.

Aura kestab tavaliselt viiest minutist ühe tunnini, aga võib ka püsida kauem. «Kui tekivad motoorsed sümptomid, käsi või jalg halvatakse, sel juhul võib see kesta isegi kolm päeva,» nendib Toomsoo. 

Samuti võib esineda korraga ka mitu aurat. Näiteks üks aura kestab pool tundi, aga poole pealt algab juba teine, mille kestvus on võib-olla 90 minutit.

«Nii auraga kui aurata migreeni puhul on ravikäsitlus põhimõtteliselt sama. Selle vahega, et kui migreenivalu puhul kasutatakse tihti ravimpreparaate nagu triptaanid, siis auraperioodil ei oleks seda kõige õigem kasutada, kuna nende toime seisneb veresoonte ahendamises. Auraperioodil on veresooned niikuinii ahenenud ja sel ajal neid kasutada ei ole mõtet. Aga kui nüüd valu tekib, võib neid hakata kohe võtma – siis vahet ei ole, kas on auraga või aurata migreen,» räägib dr Toomsoo.

Kui kuus esineb mõni migreeniepisood, olgu auraga või aurata, käsitletakse seda neuroloogi sõnutsi kui harva esinemissagedust. Kui migreeni on aga kuus neli episoodi või enam, tuleks hakata tegema ennetavat ravi.