Tema sõnul külastatakse üsna sageli valveapteeki just siis, kui tekkinud on kergemad traumad, haavad või põletused, mille tohterdamisega saab igaüks vajalike vahendite olemasolu korral ise hakkama.
«Kergemate tervisehädadega ei ole vaja EMOsse pöörduda, sinna võiks minna ikka tõsiste tervisemuredega. Nii saame vältida pikki ooteaegu haiglates ning abivajajad pääsevad arsti juurde kiiremini. Just selleks ongi valveapteegid olemas, et kui tervisemure või ravimivajadus tekib õhtusel või öisel ajal, siis kergemate tervisehädade korral saab sealt abi ja vajalikku juhendamist,» julgustas Teder inimesi ka apteekrilt tervisenõu küsima.
Tõnismäe Südameapteegi töötajad on täheldanud, et leidub ka inimesi, kes käivad valveapteegis, kuna soovivad vältida teiste inimestega kokku puutumist või ongi neil pigem öine eluviis. «Naljakal kombel sõltub valveapteegi külastatavus veidi ka ilmast – tundub, et suure vihma ja tuulega on inimestel öösel apteeki vähem asja kui ilusa ilmaga,» muigas Teder.
Kui nädala algused on valveapteegis tavaliselt veidi rahulikumad, siis reedel ja laupäeval satub apteeki rohkem peolt tulijaid. «Valveapteegist otsivad peolt tulijad tavaliselt hambaharja või -pastat, valuvaigistit või kondoome. Sellised soovid saavad kiire lahenduse, kuid kui samal ajal on apteegis inimesi, kes vajavad ravimite kasutamisel nõustamist, võivad ootejärjekorrad pikemad olla. Hilisõhtul ja öösel võib vahel minna isegi kauem kui päeval, sest siis ei saa tervisemurega inimene koheselt arsti poole pöörduda, vaid vajab konsultatsiooni just apteekrilt. Seetõttu ei pruugi valveapteeki pöördumine tingimata kiirem olla kui päevane apteegis käik,» kommenteeris Teder.