Venemaalt avastatud koroonaga sarnanev viirus võib ohustada inimesi

Nahkhiir Foto: Shutterstock

Vene nahkhiirtelt hiljuti avastatud viirus sarnaneb Covid-19 põhjustava koroonaviirusega ja on tõenäoliselt võimeline nakatama inimesi, kui see peaks levima, vahendab Medical Xpress.

Washingtoni riikliku ülikooli (WSU) Paul G. Alleni ülemaailmse tervisekooli teadlaste juhitud meeskond avastas, et nahkhiirte viiruse Khosta-2 ogavalgud võivad nakatada inimese rakke ja on resistentsed nii monoklonaalsete antikehade kui ka SARS-CoV-2 vastu vaktsineeritud isikute vereseerumi suhtes. Nii Khosta-2 kui ka SARS-CoV-2 kuuluvad samasse koroonaviiruste alamkategooriasse, mida tuntakse sarbekoviirustena.

«Meie uuringud näitavad lisaks, et väljaspool Aasiat metsloomade hulgas ringlevad sarbekoviirused – isegi sellistes kohtades nagu Lääne-Venemaa, kus leiti Khosta-2 viirus – kujutavad tervisele ohtu ka ülemaailmselt, samuti käimasolevatele SARS-CoV-2 vastastele vaktsiinikampaaniatele,» ütles Michael Letko, WSU viroloog ja ajakirjas PLoS Pathogens avaldatud uuringu peamine autor.

Letko ütles, et Khosta-2 avastamine rõhutab vajadust töötada välja universaalsed vaktsiinid, mis kaitseksid sarbekoviiruste eest üldiselt, mitte ainult SARS-CoV-2 teadaolevate variantide vastu.

«Praegu üritatakse ka välja töötada vaktsiini, mis ei kaitse mitte ainult SARS-CoV-2 järgmise variandi eest, vaid kaitseb meid sarbekoviiruste eest üldiselt,» ütles Letko.

Kuigi viimastel aastatel on avastatud sadu sarbekoviiruseid, peamiselt nahkhiirtel Aasias, ei ole enamik neist võimelised inimese rakke nakatama. Khosta-1 ja Khosta-2 viirused avastati Venemaa nahkhiirtelt 2020. aasta lõpus ja esialgu tundus, et need ei kujuta endast ohtu inimestele.

«Geneetiliselt nägid need veidrad Vene viirused välja nagu mõned teised, mis mujal maailmas avastati, kuid kuna nad ei näinud välja nagu SARS-CoV-2, ei arvanud keegi, et need võiksid olla midagi, millest võiks liigselt vaimustuda,» ütles Letko. «Kuid kui me neid rohkem uurisime, olime tõeliselt üllatunud, kui avastasime, et nad võivad nakatada inimese rakke. See muudab veidi meie arusaama nendest viirustest, kust nad pärinevad ja milliseid piirkondi puudutavad.» Letko täpsustab, et Khosta-1 potentsiaal inimrakke nakatada on aga vennasviirusega võrreldes madal. 

Meeskond leidis, et sarnaselt SARS-CoV-2-ga suudab Khosta-2 ogavalk seonduda inimrakkude pinnal olevate ACE2 retseptoritega, andes nii viirusele voli rakku tungida.