N, 8.12.2022

Toiduteadlased selgitavad, kuidas põimuvad Eestis teadus ja toit

PM Tervis
Toiduteadlased selgitavad, kuidas põimuvad Eestis teadus ja toit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Eero Vabamägi/Scanpix

Funktsionaalne, teaduspõhine ja võimalikult pakendivaba – nii iseloomustavad TFTAKi toiduteadlased Rain Kuldjärv ja Kärt Leppik teadlastega koostöös sündinud kohalikku toitu 2022. aasta septembris, mil tähistame juba kaheksandat aastat Eesti toidu kuud.

Kuldjärve sõnul otsivad paljud toidutootjad võimalusi, kuidas hoida koostisosade loetelu võimalikult lühike, ent samas talletada toidutoote säilivus, maitseomadused ning üldine kvaliteet. Tihti on soov vähendada lisa- ja säilitusainete kasutamist. Selleks tuunitakse retsepte, otsitakse lisaainetele looduslikke alternatiive ning vaadatakse üle termotöötlusrežiime.

Toiduteadlane Rain Kuldjärv.
Toiduteadlane Rain Kuldjärv. Foto: Erakogu

«Näiteks katsetame läbi, kas kümme kraadi madalam töötlemistemperatuur või siis lühem kuumutusaeg mõjutab kuidagi toidu kvaliteeti ja säilivust. Kuna kuumus tapab ka paljusid häid baktereid, siis mõtleme, kuidas saaksime need näiteks enne mahla kuumutamist välja võtta ja hiljem uuesti tagasi lisada. Lisaks klassikalisele autoklaavimisele, kus kõrgel rõhul hävitatakse tootest toidu riknemist põhjustavad mikroorganismid, on kauasäilivate toodete hulgas populaarsust kogumas ka külmkuivatus, kus toode muudetakse niivõrd kuivaks, et mikroorganismid ei saa antud tootes elada ehk selle riknemist põhjustada,» tõi Kuldjärv näiteid. «Erinevate meetodite keskmes on aga alati toiduohutus, milles ei saa mingeid järeleandmisi teha.»

Toiduohutuse tähtsust rõhutab ka Kuldjärve kolleeg, toidu säilivuse ja pakendite suunajuht Kärt Leppik. «Pakend ja toit selle sees on üks tervik ja toiduohutus on mõlema komponendi loomisel kõige alus – igasugune innovaatiline lähenemine on out, kui pole võimalik tagada tarbijale ohutu ja puhas toit,» ütles Leppik.

Funktsionaalne toit ja jääkidele efektiivne kasutamine

Üheks kindlaks suunaks on ka funktsionaalne toit ehk näiteks kiudainete, vitamiinide, mineraalainete ja bakteritega täiustatud toidud, eriti piima- ja joogisektoris.

«Oleme oma uuringutes näinud, et mitmel kaasmaalasel on probleeme soolestiku mikroflooraga, kuigi nendest teemadest üldiselt väga ei räägita. Seetõttu ongi soovitatav süüa praegusest rohkem kiudainerikkaid ja hapendatud ehk fermenteeritud toite, mis aitavad kaasa seedesüsteemi normaalsele talitlusele. Lisaks kimtšile ja teistele teada-tuntud hapendatud supertoitudele on hakatud fermenteerima n-ö klassikalisi tooteid ehk näiteks limonaade ja teisi karastusjooke,» ütles Kuldjärv.

Mõistagi ei saa üle ega ümber ringmajandusest – kuigi toidutööstus tekitab kõigist töötleva tööstuse sektoritest kõige vähem jäätmeid, leitakse loovaid lahendusi nendegi väärindamiseks.

«Selle nimel teevad toidutootjad koostööd sektoriüleselt. Näiteks jõuavad käsitöödžinni tootmisest üle jäänud kadakamarjad juustu sisse või kasutatakse õlleraba ehk õlle valmistamise kõrvalsaadust pagaritoodetes või seente kasvumaterjalina,» lisas toiduteadlane.

Toit, mis sobib Eesti inimesele

Üha rohkem viivad toidutootjad tootearenduses läbi erinevaid toitumis- ja terviseuuringuid, et saada kinnitust oma toidutoote positiivse tervisemõju kohta. Tegemist on tavaliselt mitu kuud kestvate uuringutega, kus osaleb sadu inimesi. Võtmesõnaks on kohalik inimene – toidutoodete loomisel ja analüüsimisel võetakse arvesse Eesti inimeste toitumisharjumusi, geneetikat ja geograafilist asukohta.

Hiljuti viisid TFTAKi toiduteadlased läbi uuringu kiudainetega rikastatud jogurtite tervisemõju kohta, kus pimetestide käigus tarbis üks grupp rikastatud tooteid ning teine grupp rikastamata tooteid. Osalejad andsid katse alguses ja lõpus vere- ja mikrobioomi proove, et näha, kas ja kuidas mõjutas kiudainete tarbimine verenäitajaid ja kõhubakterite kooslust. Katsete tulemusel saadi kinnitust, et toode aitas normaliseerida seedetegevust.

Toidu maitse, tekstuuri ja lõhna testimiseks viiakse tarbijate seas läbi ka sensoorikaanalüüse.

«Tänu tarbija ausale tagasisidele saab tootja tootearenduse käigus valminud toitu vajadusel veel paremaks teha. Sarnaseid analüüse oleme teinud palju mitmesuguste innovaatiliste taimsete, sh liha- ja piimaalternatiivide arendamisel. Nii said näiteks tarbijad hiljuti anda panuse Eesti esimese taimse pihvi arendusse,» rääkis Kuldjärv.

Võimalikult väikse ruumalaga ning võimalusel taaskasutatav pakend

Toiduteadlane Kärt Leppik.
Toiduteadlane Kärt Leppik. Foto: Erakogu

Lisaks tervislikule ja kestlikule toidule otsivad toidutootjad üha aktiivsemalt paremaid pakkelahendusi. «Küsitakse, mida peab tegema selleks, et toidupakend oleks taaskasutatav ja sisaldaks kas vähem või ainult üht liiki plastmaterjali. Iga mõte ei ole praeguse jäätmekäitlussüsteemi juures aga alati rakendatav, näiteks on alles lapsekingades biolagunevate pakendite lagundamine, kuna ka need vajavad erilist tööstuslikku ümbertöötlust ning ei ole komposteeritavad,» ütles Leppik.

Leppiku sõnul vähendavad ühekordse plasti direktiivist tõukuvalt tootjad jõudsalt plastpakendite ruumala ning võtavad toidu pakendamisel kasutusele monomaterjale, mida on tarbijal lihtsam sorteerida. Poelettidel on näha ka esimesi pakendiuuendusi, kus pole unustatud ka selgeid sorteerimisjuhiseid.

«Seda olen kirgliku prügisorteerijana juba ammu oodanud. Pakendialane teavitustöö ei lõpe kunagi ja selles valdkonnas loodan lähiaastatel näha tootjate poolt rohkem aktiivsust ja panustamist,» lisas Leppik.

September on pühendatud Eesti toidule. Juba kaheksandat aastat toimuvad Eesti toidu kuu raames põnevad üritused üle Eesti, mille keskmes on kohalik ja maitsev tooraine. Eesti toidu kuu ürituste programmi leiab siit

Märksõnad
Tagasi üles