T, 4.10.2022

Teadlased avastasid koroonanakkuse ja pähklite vahel huvitava seose

PM Tervis
Teadlased avastasid koroonanakkuse ja pähklite vahel huvitava seose
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
30 grammi pähkleid päevas tuleb tervisele igakülgselt kasuks.
30 grammi pähkleid päevas tuleb tervisele igakülgselt kasuks. Foto: Shutterstock

Miks mõnel tekivad koroonaviirusnakkuse korral vaid napid sümptomid või puuduvad üldse? Vastus võib osalt peituda valkudes, millega immuunsüsteem on varem kokku puutunud, vahendab Medical Xpress.

Ajakirjas Frontiers in Immunology avaldatud uuringus ilmnes, et tavalised toidud, vaktsiinid, bakterid ja viirused võivad immuunsüsteemi osi käivitada, ründamaks Covid-19 põhjustavat viirust SARS-CoV-2. Need ained sisaldavad valke, mis on sarnased SARS-CoV-2 valkudega. Seetõttu võib kokkupuude nende valkudega treenida immuunsüsteemi viirusega trehvates reageerima. Uuring sillutab teed uutele immunoteraapiatele või vaktsiinidele, mis tooksid kaasa tugeva immuunsuse Covid-19 vastu.

Ehkki SARS-CoV-2 on uus, jagab see funktsioone paljude olemasolevate bioloogiliste molekulidega.

Koronaviiruste perekonna liikmena jagab SARS-CoV-2 paljusid tunnuseid teiste viirustega, kuid sarnasused ei piirdu sellega. Bakterites, inimrakkudes, vaktsiinides ja isegi toiduainetes leiduvatel valkudel võib olla sarnasusi SARS-CoV-2 valkudega. Uue uuringu teostanud teadlased oletasid, et SARS-CoV-2 ja teiste tavaliste valkude sarnasused võivad mõjutada vastuvõtlikkust viirusele.

Kui keha ründab patogeen, näiteks viirus või bakter, käivitab see immuunvastuse, mis hõlmab antikehi. Need immuunvalgud kleepuvad patogeeni teatud osade külge ja aitavad kaasa selle hävitamisele. Pärast esialgse infektsiooni taandumist säilitavad valged verelibled, mida nimetatakse mälu T- ja B-rakkudeks, patogeeni või vähemalt selle struktuuri teatud osade kohta «mälu». Need rakud on väga kiiresti valmis tekitama immuunvastust, kui nad patogeeniga uuesti kokku puutuvad.

Antikehade ristreaktsioonide testimine

Kas selline «immuunmälu» valkude suhtes, millega oleme minevikus kokku puutunud, võib olla Covid-19 suhtes vastuvõtlikkuse vähenemise aluseks? Selle hüpoteesi testimiseks uurisid teadlased, kas SARS-CoV-2 sihtmärgiks võtvad antikehad võivad seonduda ka teiste ainete, näiteks toiduainete või tavaliste bakterite valkudega.

Teadlased testisid antikehade võimet seonduda 180 erineva tavatoidu valguga, kahe erineva vaktsiiniga ning 15 bakteri- ja viirusvalguga. Antikehad reageerisid kõige tugevamalt tavalise soolestiku bakteriga E. faecalis ning difteeria, teetanuse ja läkaköha vastase vaktsiiniga. Huvitav on see, et need reageerisid väga tugevalt ka tavalistes toiduainetes leiduvate valkude vastu, sealhulgas brokoli, röstitud mandlid, sealiha, india pähklid, piim, soja ja ananass.

Süüa immuunsuse nimel?

Tõenäoliselt ei saa aga Covid-19 vastu immuunsust süües. Näiteks «immuunsust» mõne toidutüübi vastu iseloomustab tavaliselt toiduallergia. «Tavaliselt suudavad toidu vastu antikehi toota ainult lekkiva soolestikuga inimesed, nii et ma ei soovitaks süüa toite, mis põhjustavad soolestiku lekkimist, sest see tooks teile kaasa täiesti uued probleemid,» ütles uuringu juhtivautor dr Aristo Vodjani Cyrex laboratooriumitest.

Tõepoolest, teadlased hoiatavad, et kuigi need ained võivad pakkuda mõningast kaitset SARS-CoV-2 eest, ei ole need vaktsiinide asendajad. Lisaks on vaja täiendavaid katseid, et kinnitada, et need valgud annavad tõepoolest teatud reaalse kaitse, ja kui jah, siis kas see on vahendatud lühiajalise antikehavastuse või pikemaajalise mälurakkude vastuse kaudu.

Leiud võivad heita valgust varieeruvatele Covid-19 infektsiooni reaktsioonidele. Uurimistööd jätkates võivad tulemused viia ka tõhusamate ravimeetoditeni. Teine rakendus võib seisneda indiviidi vastuvõtlikkuse hindamises viirusele, enne kui ta on nakatunud.

Märksõnad
Tagasi üles