ME SAAME HAKKAMA ⟩ Aeg sulab nagu vaha

Mida vanem inimene, seda kiiremini aeg möödub, vahel pole isegi elektritõuksist abi, et õigeks ajaks pärale jõuda. Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Mul pole aega. Seda fraasi – olgu vabandavalt või ärritunult öelduna – kuulevad inimeste vaimse ja füüsilise tervisega tegelevad spetsialistid tihti. Pole aega, et jalutama minna või suitsetamine maha jätta. Pole aega raamatut lugeda, endale mõni hobi leida või lähisuhte loomise peale mõelda. «Mul pole aega,» vastatakse siis, kui spetsialist küsib, millal viimati elukaaslasega kahekesi midagi romantilist ette võtsite või kaua aega tagasi lastega ilmaasju arutasid või mürasid.

Ei ole aega» tõdemusele ütleb mõni lootusrikkalt juurde, et küll saatus õige raamatu, hobi ja kallima tema juurde juhatab, kui õige hetk käes. Väga sageli järgneb aga teadagi töö-jutt. Aega pole, sest töö, sindrinahk, vajab tegemist. Jah, ka kodus ja õhtuti. Jah, ka nädalavahetusel või puhkusereisil ei saa teisiti.

Suurem vajadus rohkem valida