Arst: diabeetiline retinopaatia on üks levinumaid silmahaigusi tööealiste seas

Diabeetiline retinopaatia on tööealise elanikkonna seas üha enam levinum haigus. Foto: Shutterstock

Diabeetiline retinopaatia on silmahaigus, mida peetakse diabeedi tüsistusteks ja mis põhjustab nägemishäireid. Eriti rasketel juhtudel võib haigus põhjustada pimedaks jäämist.

Ida-Viru Keskhaigla oftalmoloogi dr Natalia Lobanovskaja sõnul mõjutab kõrge veresuhkru tase diabeedi korral võrkkesta (silma tagaosa õrna koekihi) kapillaare ja isegi väiksemaid veresooni.

«Need veresooned võivad lõhkeda või, vastupidi, ummistuda ja takistada verevoolu. Diabeetilise retinopaatia kaugelearenenud staadiumis tekivad võrkkestale uued ebatüüpilised veresooned. Kõik need muutused kahjustavad võrkkesta ja halvendavad nägemist. Diabeetiline retinopaatia on tööealise elanikkonna seas üha enam levinum haigus. Sagedamini esineb see 1. tüüpi diabeedi kui 2. tüüpi diabeediga inimestel,» nendib arst.

Tavaliselt tekib 1. tüüpi suhkurtõbi kas lapse- või noorukieas ning inimene elab selle probleemiga kauem. 2. tüüpi diabeet tekib hilisemas eas, seda seostatakse rohkem organismi ainevahetushäiretega ja selle kestvus on lühem. See võib tekkida ammu enne haiguse avaldumist, kuna sümptomid ilmnevad väga nõrgalt.

Samas saab 2. tüüpi diabeedi puhul diagnoosida nn latentset diabeeti, kui inimene ei tea, et tal on kõrge veresuhkru tase ja seega ta ei saa ka mingit ravi. Siiski enesetunde järgi saab inimene sageli ikkagi aru, et tal on mingi vaevus. Kõrgenenud veresuhkur mõjutab negatiivselt kõiki elundeid, sealhulgas võrkkesta. 1. tüüpi diabeedi korral ilmnevad sümptomid väga selgelt juba haiguse algusest peale. Kõrgenenud veresuhkru taseme ilmingud on suurenenud janu ja urineerimine, kahjustuste pikaajaline paranemine, kehakaalu langus (1. tüüpi diabeedi korral). Pikaajaline hüperglükeemia (kõrgenenud veresuhkru tase) mõjutab negatiivselt kõiki keha funktsioone.

Ida-Viru Keskhaigla oftalmoloogi dr Natalia Lobanovskaya. Foto: Ida-Viru keskhaigla

«Kuna diabeedi diagnoosiga patsientidel võivad silma võrkkestas tekkida nägemist mõjutavad muutused, siis soovitatakse oftalmoloogi juures võrkkesta regulaarselt kontrollida. Näiteks võib patsiendil tekkida hüpoksia, st võrkkesta verevarustuse häire, mille tulemusena võib tekkida ka turse. Samuti võivad tekkida väga õhukeste seintega uudismoodustunud veresooned ja suure tõenäosusega põhjustab seinte läbilaskvus klaaskeha verevalumi (hemorraagia), mis võib põhjustada nägemisteravuse languse. Sellised patoloogilised muutused võivad nägemist negatiivselt mõjutada. Haigus on koondunud peamiselt kollatähni ehk võrkkesta keskosasse,» sõnab dr Lobanovskaja.

Doktor lisab, et diabeetilise retinopaatia ravi sõltub haiguse raskusastmest ja makulaarse ödeemi olemasolust.

«Enamikul juhtudel on patsientidel kerge kuni mõõdukas diabeetiline retinopaatia, mille puhul inimesed jätkavad oma tavapärast elu. Kui inimene põeb haiguse kerge või keskmise raskusastmega vormi, siis tuleks vähemalt üks-kaks korda aastas külastada silmaarsti võrkkesta seisundi kontrollimiseks. Makulaarse ödeemi korral võib arst süstida silma veresoone seinu tugevdavat ja võrkkesta turset vähendavat ravimit või implanteerib silma sisse hormooni sisaldava mikroimplantaadi, millest järk-järgult imendub põletikku alandav ja 4-6 kuud mõjuv ravim. Haiguse rasket kulgu, mida iseloomustab võrkkesta irdumine (proliferatiivne retinopaatia), on tänapäeval palju harvemini, kuna arstid suudavad patsiendil diabeedi kulgu paremini kontrollida. Selle retinopaatia vormi korral tekivad silma uued veresooned ja ravimiseks kasutatakse laserit koos silmasiseste süstidega. Mõlemat tüüpi ravi tehakse Ida-Viru Keskhaiglas. Raske haigusega patsiendid võivad nägemiskaotuse vältimiseks vajada laser- ja kirurgilist ravi,» jagab oftalmoloog.

Doktor Natalia Lobanovskaja soovitab järgida tervislikku eluviisi – mõõdukalt sooritada füüsilisi harjutusi, hoida vaimset tervist, süüa omega-3 rasvu ja piisavalt valku sisaldavad vitamiinirikkaid toite: rohelisi maitseköögivilju, köögivilju (eriti spinat, porgand, paprika), puuvilju, kala, mune ja nii edasi. Samuti ei maksa ära unustada regulaarset tervisekontrolli ja eelkõige vererõhu kontrolli.