/nginx/o/2022/09/27/14859148t1hb575.jpg)
Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis on tema perearst. Paraku on perearstide puudus üleriigiline probleem, millele kiireid lahendusi ei ole. Üha rohkem inimesi seisab silmitsi küsimusega – mis saab, kui peaksin vajama uut perearsti.
Kõige rohkem tekib vajadus uue perearsti järele seetõttu, et olemasolev perearst läheb pensionile. Oleme täna olukorras, kus mitusada perearsti on pensioniealised ja võivad peagi töölt lahkuda. Keskmiselt läheb aasta jooksul pensionile paarkümmend perearsti, ent lähiajal võib see arv hüppeliselt kasvada.
Vajadus uue perearsti järele võib tekkida ka siis, kui perearsti tegevuskoht muutub ja pole enam kodule nii lähedal. Seda tuleb ette rohkem suuremates linnades, sest arstid eelistavad tööle minna kaasaegsematesse tervisekeskustesse, kus nad saavad oma patsientidele pakkuda kvaliteetsemat teenust suurema meeskonnaga.
Oma perearsti nime saab teada riigiportaali eesti.ee kaudu või helistades tervisekassa klienditelefonile 669 6630.
Perearstiabi kättesaadavus peab olema inimestele igal juhul tagatud. Alates 1. juulist võttis tervisekassa terviseametilt üle perearstiabi korralduse. Kui perearst lõpetab oma nimistuga töö, siis on tervisekassa ülesanne korraldada nimistule uue perearsti leidmiseks konkurss.
Kui uut perearsti ei õnnestu konkursijärgselt leida, otsitakse kohapeale asendusarst, kes patsientide tervisemuresid aitab lahendada. Praegu on asendusarst ligi 60 nimistul üle Eesti.
Noorte perearstide pealekasv ei ole paraku nii kiire, et asendada kõiki töölt lahkuvaid arste. Kui uue perearsti leidmiseks korraldatud konkurss luhtub ja nimistule ei õnnestu ka asendusarsti leida, määratakse erandkorras inimestele perearst teise lähimasse piirkonda.
Perearsti muudatustest informeeritakse inimesi esimesel võimalusel. Tavaliselt teavitatakse inimesi perearstikeskuse kodulehel või arsti juures kohapeal. Kiirete ja erakorraliste olukordade puhul teavitab nimistu inimesi ka tervisekassa riigiportaalis e-kirja teel ja SMS-sõnumiga. Teavitust ei pruugi märgata paraku need, kes satuvad perearstikeskusesse harva, ei kasuta digikanaleid või kelle kontaktnumbrid on riigiportaalis uuendamata.
Igal ravikindlustatud inimesel on õigus perearstile, aga ka arsti vahetamisele. Perearsti valiku juures on oluline nii teenuse kättesaadavus, kodulähedus kui ka patsiendi ja perearsti vaheline koostöö.
Põhjused, miks otsitakse ise uut perearsti, on väga erinevad. Inimesed vahetavad perearsti näiteks elukoha muutuse tõttu ja teinekord ka seepärast, et ei olda rahul oma perearsti teenuse kvaliteedi või kättesaadavusega.
Arsti vahetamine ja teise perearsti nimistusse registreerimine ei ole keeruline, kui eelistatud arsti nimistus on vabu kohti. Siin on neli lihtsat sammu perearsti vahetamiseks:
1. Leia endale perearst, kelle nimistus on vaba koht.
Tervisekassa kodulehel on välja toodud kõik vabade kohtadega perearsti nimistud ja nende teeninduspiirkonnad. Kodulähedase perearsti leidmiseks tuleks otsingus täpsustada eelistatud asukohta. Tasub tähele panna, et paljud vabad kohad on broneeritud sündimata lastele, kes tuleb vastsündinuna automaatselt lapsevanemaga samasse perearsti nimistusse registreerida. Just seepärast tasub pöörduda ka valitud perearsti keskuse poole ja uurida neilt otse vabade kohtade olemasolu kohta.
2. Esita enda valitud perearstile täidetud avaldus nimistusse võtmiseks.
Avalduse võid täita perearsti juures kohapeal, saata e-posti teel või tähitud kirjaga. Avalduse vormi leiad haigekassa kodulehelt.
3. Perearst teavitab teid nimistusse registreerimise otsusest seitsme tööpäeva jooksul alates avalduse esitamisest.
Perearst võib keelduda inimese võtmisest oma nimistusse, juhul kui tema nimistu on täis või kui rahvastikuregistri järgi ei ole inimese elukoht selle perearsti teeninduspiirkonnas. Kui nimistusse kuulub juba mõni pereliige, võib perearst inimese oma nimistusse võtta, olenemata piirsuuruse ületamisest. Pane tähele, et vastsündinud registreeritakse automaatselt oma ema perearsti nimistusse.
Perearsti kodulähedane teenus peab olema inimesele tervisemure korral tagatud nii täna kui tulevikus. Tervisekassa eesmärk on tagada perearstide ja -õdede võrgustiku koostoimimine, asendussüsteem ja toetamine.
Peamine proovikivi tervishoius on praegu see, et inimene saaks perearsti jutule võrreldes varasemaga oluliselt kiiremini. Selleks käivitas tervisekassa selle aasta alguses perearstide kõnekeskuse teenuse, mis muudab suhtlemise oma perearsti või -õega oluliselt kiiremaks ja mugavamaks.
Tervisekassa toel on üle Eesti rajatud ligi 60 tervisekeskust, et parandada perearstiabi kättesaadavust igas piirkonnas ja luua nii tohtreid kui ka patsiente rõõmustavad kaasaegsed tingimused. Tervisekeskustes on laiem teenuste valik, kuna lisaks perearstile ja -õele töötavad keskustes ka füsioterapeudid ja ämmaemandad, samuti pakutakse õendusabi teenuseid. Sõltuvalt kohapealsetest vajadustest võib seal töötada ka teisi spetsialiste, nagu psühholoog ja logopeed. Tervisekeskustes töötavad perearstid leiavad, et just noorte arstide kaasamiseks on sellise keskuse formaat palju motiveerivam, sest seal töötab suurem meeskond arste, on piisavalt tugipersonali ja ka kaasaegne töökeskkond.
Ühe lisalahendusena oleme käivitanud inkubatsiooniprogrammi perearstiteenuse järjepidevuse tagamiseks. Programm võimaldab väljaspool Tallinna ja Tartut nimistust loobuval perearstil anda nimistu uuele perearstile sujuvalt üle. Inkubatsiooniprogrammi abil on perearstil hea võimalus nimistust järk-järgult loobuda ja uuel arstil juba töötavas praksises vaikselt sisse elada. Samuti annab see nimistu patsientidele võimaluse uue arstiga juba varakult tuttavaks saada.
Teist aastat vältab tervisekassa eestvedamisel ka mentorlusprogramm, mille käigus saavad programmis osalevad arstid enda kõrvale mentori, kes aitab neil näiteks sisse elada või saada oma senise töö kohta tagasisidet ning uusi oskusi arendada.
Kõige suurem probleem arstiabi kättesaadavusega on maapiirkondades. Et motiveerida noori perearste töötama rohkem maapiirkondades, tõstab riik sel aastal maale suunduvate arstide lähtetoetusi kolm korda. Perearstide lähtetoetus on 45 000 eurot.
Rahalisest toetustest üksi ei piisa. Maale kolival perearstil on vaja ka nüüdisaegset infrastruktuuri. Samuti töötamise võimalusi elukaaslasele ning lasteaia- ja koolikohti lastele jne. Just seepärast teeb tulevaste arstide teekonna varajaseks kaardistamiseks tervisekassa koostööd arst-residentide ja üliõpilastega. Peremeditsiini residendid kaasatakse nimistute ja erinevate piirkondadega tutvuma varajases õppeperioodis. Uuritakse, kus piirkonnas tahaksid tulevased perearstid tööd teha, et neid valikutel toetada ja hakata neile juba varakult teed sillutama. Eesmärk on koostöös kohalike omavalitsustega pakkuda tulevastele perearstidele lisandväärtust igas piirkonnas.
Niisiis ei ole perearstiabi kättesaadavuse tagamisel tegemist ainult tervishoiu väljakutse, vaid ka regionaalpoliitilise küsimusega, et pakkuda arstidele häid elu- ja töötingimused kõikjal Eestis nii täna kui ka tulevikus.