N, 8.12.2022

Arutelu: kuidas vähendada Eesti inimeste tervishoiukulusid?

PM Tervis
Arutelu: kuidas vähendada Eesti inimeste tervishoiukulusid?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Tervise- ja tööminister Peep Peterson.
 
Tervise- ja tööminister Peep Peterson.  Foto: Postimees/Sille Annuk

Eesti inimesed tasuvad arstiabi ja ravimite eest omast taskust aasta-aastalt üha rohkem. Sotsiaalministeeriumi ja Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esinduse eestvedamisel toimub täna aruteluseminar, kus on kõne all võimalused tervishoiu omaosaluskoormuse ning seeläbi ka tervise ebavõrdsuse vähendamiseks.

Tervishoiueksperdid ja huvirühmade esindajad arutlevad, mida teha, et Eesti elanikel olenemata erinevast majanduslikust, sotsiaalsest, demograafilisest või geograafilisest taustast oleks võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele ning millised sihtrühmad ja milliste kulude osas vajavad Eestis toetamist. Seminari avab tervise- ja tööminister Peep Peterson.

«Omaosalusest tervishoius ja selle võimalikest mõjudest rääkimine on eriti ajakohane praegu, mil perede eelarved on pingelised ja ennustatav on, et lähiaastal see pinge veelgi teravneb,» tõdes tervise- ja tööminister Peep Peterson.

«Kõigil inimestel peab olema tagatud võrdne ligipääs just neile vajalikule abile, sõltumata nende majanduslikest võimalustest või sotsiaalsest staatusest. Eelnevate kriiside ajast on teada, et inimesed lükkavad edasi kulutusi, mida nad esmatähtsaks ei pea. Eluasemekulud ja toidukulud võivad osutuda tähtsamaks kui õigeaegne hambaarsti juurde minek või ravimite väljaostmine vanemal inimesel.»

Petersoni sõnul näeb täna Eestis sissetulekute lõikes suuri erinevusi nii arstiabi kui ravimite kättesaadavuses, mille peamised põhjused on suur omaosaluskoormus ja ravikindlustuseta inimeste suur hulk.

«See on veel üks põhjus, miks me peame tervishoiu rahastamise alused ümber vaatama. Inimesed vajavad kindlustunnet, et kedagi ei jäeta hätta ja koos leitavad lahendused aitavad vähendada sotsiaalset ebavõrdsust,» sõnas ta.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk jagab seminaril ekspertteadmisi omaosaluskoormuse mõjust tervishoiuteenuste kättesaadavusele.

«Eesti analüüsid näitavad, et viimastel aastatel tehtud reformid inimeste omaosaluse vähendamiseks hambaravis ja retseptiravimite ees tasumisel on olnud õiges suunas. Väga oluline on, et saabunud ebakindlal ajal annaks tervisepoliitika kujundajad selge lubaduse, et inimeste rahaline panus tervise jaoks oluliste teenuste ja kaupade eest tasumisel ei kasva neile lähiaastatel ülejõu käivaks,» ütles Andres Võrk.

Rahvusvahelist kogemust vahendab Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse analüütik, majandusteadlane Jonathan Cylus.

«Peaaegu kõigis riikides tuleb inimestel tasuda tervishoiuteenuste eest mingil määral ka omast taskust. Kui omaosalus on liiga suur, võib see põhjustada inimeste vaesumist või vajalikust abist loobumist. Erinevate Euroopa riikide kogemused näitavad, et on tõenduspõhiseid viise, kuidas inimesi liialt kõrgete tervishoiukulude eest kaitsta,» ütles Jonathan Cylus.

«Näiteks vaesemate ja haavatavamate sihtrühmade vabastamine omaosaluse maksmise kohustusest nagu Hispaanias ja paljudes teistes riikides, omaosalusele ülemmäärade seadmine nagu Saksamaal või väike fikseeritud omaosalustasu valitud juhtudel nagu Ühendkuningriigis eriarsti visiiditasu ja voodipäevatasu.»

Eestis on leibkondade omaosaluse osakaal pidevalt kasvanud. 2022. aasta veebruaris valminud sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa analüüsist selgus, et pensioniealistel kulub tervishoiuteenustele aastas keskmiselt ca 850 eurot ehk ligi kahe kuu pensioniraha. Suurima osa omast taskust tehtud kulutustest moodustavad kulutused ravimitele ja hambaravile.

2020. aastal oli Eestis inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel 21,7 protsenti, mis on oluliselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (15,6 protsenti 2018. aastal). Maailma Terviseorganisatsioon soovitab hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui inimeste omaosalus moodustab enam kui 15 protsenti tervishoiu kogukuludest, et välistada olukorda, kus see põhjustab inimestele suurt rahalist koormust või on piiranguks, mille tõttu inimene ei saa vajaminevat abi.

Märksõnad
Tagasi üles