Esimest tüüpi diabeedi kujunemisel võib olulist rolli mängida kätelt leviv viirus

Diabeet on üha sagedasem. Foto: Shutterstock

Austraalia teadlaste korraldatud vaatlusuuringute metaanalüüsil selgus tugev seos enteroviirusinfektsiooni ja esimest tüüpi diabeedi ning seda vallandavate beetarakkude vastaste antikehade esinemise vahel, kirjutab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.

Esimest tüüpi diabeet kujuneb kõhunäärme Langerhansi saarte insuliini tootvate beetarakkude hävinemise tagajärjel, mille põhjuseks on autoimmuunne reaktsioon. Kujunenud beetarakkude vastaste antikehade teket seostatakse erinevate keskkonnategurite ja geneetilise eelsoodumusega. On kindlaid andmeid, et autoimmuunse reaktsiooni vallandajaks võivad olla ka viirusinfektsioonid.

Austraalia uuringus analüüsiti 60 uuringu andmeid, mis hõlmasid kokku 12 077 vaatlusalust. Neist 5981 vaatlusalusel oli välja kujunenud esimest tüüpi diabeet või esinesid beetarakkude vastased antikehad, 9096 vaatlusalusel diabeedile viitavaid tunnuseid polnud.

Enteroviirusinfektsiooni hinnati enteroviiruse RNA olemasolu alusel veres või väljaheites. Vaatlusalustel, kel esinesid beetarakkude vastased antikehad, leiti enteroviiruse RNA-d kaks korda sagedamuni kui neil, kel vastavaid antikehi polnud. Esimest tüüpi diabeedi diagnoosiga vaatlusalustel leiti enteroviituse RNA-d kaheksa korda sagedamini kui neil, kel haigust ei olnud, sealjuures 16 korda sagedamini esimesel kuul pärast esimest tüüpi diabeedi diagnoosimist. Esimest tüüpi diabeedi diagnoosiga vaatlusalustel, kel haigus esines ka esimese astme sugulastel, leiti enteroviiruse RNA-d 29 korda sagedamini.

«Lekkiva soole» hüpoteesi kohaselt võivad seedetraktis olevad enteroviirused aktiveerunud immuunrakkude abil liikuda kõhunäärmesse ja põhjustada seal väheaktiivse püsiva põletikureaktsiooni, mis kahjustab beetarakke. Väljatöötamisel on enteroviiruse vastane vaktsiin, mis võiks tulevikus pidurdada esimest tüüpi diabeedi levikut.

Kirjeldatud uuringu tulemused esitati Euroopa diabeediassotsiatsiooni kongressil Stockholmis 22. septembril 2022 ja refereeriti ajakirja Diabetologia toimetuse poolt veebiajakirjas Medical Xpress.

Mis on enteroviirusnakkus?

Enteroviirusnakkused levivad Eestis rohkem maist septembrini. Enteroviirused võivad pikemat aega säilitada eluvõime väliskeskkonnas, sealhulgas vees või niiskes pinnases – seetõttu on need maailmas laialt levinud ja võivad põhjustada haiguspuhanguid.

Mis enteroviirustesse haigestumist põhjustab?

Enteroviirused levivad fekaal-oraalsel teel ehk nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu ning viirustega saastunud vee ja toitudega või harvem piisknakkuse teel õhu kaudu. Nakkusallikaks on haige, aga ka haigusnähtudeta inimene. Ka pärast sümptomite kadumist võivad haigustekitajad erituda seedetrakti kaudu mõne nädala jooksul.

Sageli kulgeb enteroviirusnakkus ilma haigusnähtudeta või kergete ülemiste hingamisteede nähtudega (nohu, kurguvalu, väike palavik). Nakkus võib lisaks eelmainitule avalduda järgmiste haigusvormidena:

• herpangiin ehk suupõletik – villid esinevad suu tagaosas, suulael, mandlite ümbruses ja neelu tagaseinal; villid lõhkevad kiiresti; üldnähud on palavik, suu valulikkus, söömisest hoidumine;

• konjunktiviit ehk silma sidekesta põletik;

• kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine;

• HFM (hand-foot-and-mouth disease ehk suu-käe-jalatõbi)

• raskematel juhtudel võib tekkida ka südamelihasepõletik või ajupõletik. 

Sageli kulgeb haigus raskelt vastsündinutel ja immuunpuudulikkusega inimestel.

Allikas: Virtuaalkliinik