Mis võib minna iluprotseduuridega valesti?

Enne täitesüstide protseduuri hindab spetsialist naha seisukorda ning vastavalt sellele valib kliendiga koostöös protseduuriks sobiva preparaadi ja tehnika. Foto: Confido

„Öeldakse, et meditsiinis ja armastuses pole midagi kindlat, ka parima tahtmise juures võib meditsiiniliste iluprotseduuridega vahel midagi valesti minna. Sellepärast on elementaarne kontrollida vähemalt seda, kas asutusel, kes iluprotseduure pakub, on eriarstiluba ja protseduuriteostaja on tervishoiutöötaja,“ soovitab Confido Viru keskuse Esteetika kliiniku õde Elli Maria Mäesalu.

Kliendi ja spetsialisti omavaheline suhtlus on väga tähtis, et kliendi ootused ja reaalsed oodatavad võimalused ning tulemused oleks kooskõlas. Selleks on vajalik põhjalik konsultatsioon, mille käigus selgitatakse välja ja välistatakse vastunäidustused jms. Vahel on nii, et kliendi jaoks ei pruugi protseduur olla piisav või ta ei saa sellest soovitud efekti.

Mis võib minna iluprotseduuridega valesti?

Kõige kiiremat tähelepanu vajab protseduuri ajal tekkiv anafülaktiline šokk (allergiline reaktsioon) mis tekkida lidokaiini või -hüaluronidaasi allergiast. Sellepärast peavad kliinikus alati olemas olema esmaabitarbed, et tagada patsiendi ohutus.

Selliseid situatsioone saab teatud määral ennetada. Näiteks kui on plaan teha hüaluronidaasiga protseduur, tuleks eelnevalt teostada preparaadi väikese kogusega nahatest. Lidokaiiniallergia kasutamise korral peab teenindaja teilt alati küsima, kas tal on näiteks hambaravi ajal tekkinud ootamatuid reaktsioone.

Vahel minnakse täitesüstidega liiale, sealt ka väljend “pardihuuled”. Täiteaine võib aja jooksul ka mujale piirkonda liikuda, survestades ülahuule kudesid, nii tekibki ettevõlvuv ülahuul, mis ei ole iluprotseduuri eesmärk omaette.

Esteetilisele väljanägemisele aitab kaasa see, kui kogunenud täidet lahustatakse ja uuesti värskelt süstid tehakse. Kuigi hüaluroonhappe preparaadid on nö lagunevad, siis praktika näitab, et need jäävad siiski pikaks ajaks kudedesse ja migreeruvad.

Botuliinisüstid aitavad tasandada miimilisi kortse ja parandada näoovaali asümmetriat. Foto: Confido

Kas vigastused, mis võivad iluprotseduuridega tekkida, kahjustavad inimest jäädavalt või on need ravitavad?

Enamik kahjustusi või kõrvaltoimeid, mis tekivad iluprotseduuridest, on ajaga mööduvad. Tüsistused võivad olla erineva raskusastmega, mõned tavapärasemad kõrvaltoimed mööduvad iseeneslikult ja mõne tunniga, kuid osade tüsistustega tegelemiseks peab varuma aega ja kannatust, halvimal juhul võivad need olla ka püsivad.

Kuna tänapäeval on täitesüstideks kasutusel ajutised (nö aja jooksul lagunevad) hüaluroonhappepreparaadid, on tüsistused enamasti ka kergemad ja kaovad kiiremini. Kergemad kõrvaltoimed on punetus ja turse, mis mööduvad pigem paari tunniga, kuid näiteks granuloomid (koe vohandid) on juba püsivamad tüsistused, millega tegelemine on komplitseeritum. Iluspetsialist saab tagada steriilsuse ja õige süstetehnika, granuloomide tõenäosust võib aga suurendab näiteks suurte täitekoguste ühte piirkonda süstimine ja süstepiirkonna saaste. Granuloomid tekivad põletiku korral, need on väikesed kõvemad sõlmed või õgirakkude kogumikud. Vahel võivad täitesüstid tekitada ka allergiat, elle vastu näiteks ajutine hormoonravi, kuid püsiva allergilise reaktsiooni korral on vaja filler siiski hüaluronidaasiga lahustada.

Fillerite kasutamisel võib tõsisem probleem olla veresoonte ummistus. See tähendab, et kui täide satub elutähtsasse arterisse, võib see tekitada verevoolu takistuse ja selle tulemusel kude kärbub. Teatud arteri ummistus võib lõppeda isegi inimese pimedaks jäämisega, aga õnneks on sellised juhud üliharvad. Üldiselt on veresoonte ummistused tagasipööratavad kui kasutada hüaluroonhapet lagundavat ensüümi. Tervishoiutöötaja peab olema oskama seda ensüümi õigesti kasutada ja ükski ilukliinik ei tohi ilma selle preparaadi olemasoluta töötada. Õnneks ei ole täidete tüsistused kiireloomulised ja nendega tegelemiseks on piisav ajaaken. Seega püsivad kahjustused on pigem väga harvad, kuid võimalus selleks on. Väiksemagi kahtluse korral peab pöörduma oma spetsialisti või kliiniku poole, kus protseduur teostati.

Botuliintoksiini süstide puhul on tekkinud ebasobiv tulemus ajutine ja möödub 3-6 kuuga, selle “lendumist” saab kiirendada plasmateraapiaga. Botuliini hajumine võib tekitada suunurga või kulmu allavajumise jne. Tihti saab neid olukordi korrigeerida juba teisel nädalal pärast esialgset protseduuri. Selletõttu on konsultatsioon iluprotseduuride tegemisel esmatähtis, sina kui klient pead teadma, et sind aidatakse ka tüsistuste korral.

Mida teha, et mitte saada tervisekahjustust?

Enne iluprotseduurile minemist pead spetsialisti valikul tegema põhjaliku eeltööd. Asutusel, kes iluprotseduure pakub, peab olema eriarstiluba ja protseduuriteostaja peab olema tervishoiutöötaja. Paraku ei taga seegi, et tüsistusi ei juhtuks, võimaliku tüsistuse ohuga pead alati arvestama. Tüsistuste oht sõltub organismi eripäradest, preparaadi sobivusest, allergiatest, aga ka puhtalt juhusest. Tervishoiutöötaja annab endast loomulikult 110%, et tüsistusi ei tekiks, kuid see ei ole garantii. Tähtis on ka see, kui professionaalselt iluspetsialist neid lahendada oskab.

3D-kaamera abil aab spetsialist hinnata näonaha kvaliteeti, sh kortsud ja päikesekahjustused. Samuti on võimalik koos kliendiga objektiivsemalt paika panna edasine raviplaan sobivate protseduuridega. Foto: Confido

Millist kvalifikatsiooni peab iluteenindaja omama?

Kui rääkida mittekirurgilistest esteetilistest protseduuridest, siis neid võivad teostada vaid tervishoiutöötajad eriarstiloaga asutuses. Selliste protseduuride hulka kuuluvad erinevad ilusüstid, laserravi ja keemilised koorimised, mis läbistavad nahka silma- ja ninaümbrusi rohkem kui 0,2 mm ning mujal näonahal üle 0,5 mm, kehal üle 1 mm. Kõiki protseduure, mis läbistavad sarvkesta või omavad bioloogilist toimet sarvkestast sügavamal, tohivad teha vaid tervishoiutöötajad, arstid või siis delegeerida botuliintoksiiniinjektsoone, kuna botuliintoksiin on ravim. Spetsialist peab tundma põhjalikult inimese anatoomiat ja füsioloogiat ning värskendama oma teadmisi vastavatel koolitustel. Ta peab olema valmis ja kvalifitseeritud tegelema ka tüsistustega, mis võivad tekkida esteetiliste mittekirurgiliste protseduuride tagajärjel.

Kuidas saab kontrollida iluteenindaja kvalifikatsiooni?

Kõige lihtsam on tervishoiutöötajaid kontrollida tervishoiutöötajate registrist, kust saab täpsemat infot nii konkreetse tervishoiutöötaja kui ka asutuse tegevusloa kohta, kus asutuses iluteenust osutatakse. Samuti tuleks põhjalikult uurida spetsialisti tausta. Kui sul aga on küsimusi või kahtled milleski, ole julge neile küsimusi esitama.

Samuti võib uurida millised koolitused on iluteenindaja läbinud, paluda näha tema varasematest töödest „enne“ ja „pärast“ pilte. Oluline on, et iluteenindaja koostaks enne protseduuri anamneesi ehk haiguste eelloo kogumine, et hinnata sinu ootusi ja võimalusi nende realiseerimiseks.