N, 8.12.2022

Teadlaste sõnul on Aafrikast pärit karm viirus valmis hüppeks inimestele

PM Tervis
Teadlaste sõnul on Aafrikast pärit karm viirus valmis hüppeks inimestele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Ahvid.
Ahvid. Foto: Shutterstock

Aafrika primaatide hulgas leviv Ebola-laadseid sümptomeid põhjustav viiruste perekond võib Colorado Boulderi ülikooli uuringu kohaselt teha hüppe inimestele, vahendab Medical Xpress.

Kõnealuseid arteriviirusi peetakse makaakidele suureks ohuks. Siiani inimeste nakatumisest teatatud ei ole ja pole kindel, millist mõju see avaldaks,

Mainekas teadusajakirjas Cell ilmunud uuringu autorid kutsuvad aga üles valvsusele, tõmmates paralleele HIViga, mille eelkäija pärines Aafrika ahvidelt. Jälgides praegu arteriviirusi nii loomadel kui ka inimestel, võib ülemaailmne tervishoiukogukond potentsiaalselt vältida uut pandeemiat, ütlesid teadlased.

«See loomaviirus on välja mõelnud, kuidas pääseda ligi inimese rakkudele, paljuneda ja pääseda mõnest olulisest immuunmehhanismist, mis meid loomade viiruste eest kaitseb. See on üsna haruldane,» ütles vanemautor Sara Sawyer, molekulaar-, raku- ja arengubioloogia professor. «Me peaksime sellele tähelepanu pöörama.»

Loomade seas ringleb maailmas tuhandeid unikaalseid viirusi, millest enamik ei põhjusta mingeid sümptomeid. Viimastel aastakümnetel on üha rohkem viirusi teinud «hüppe», nakatades ka inimesi ja põhjustades laastavaid tagajärgi kokkupuutel naiivse immuunsüsteemiga, millel pole nendega võitlemise kogemust. See hõlmab Lähis-Ida respiratoorset sündroomi (MERS) 2012. aastal, raskekujulist ägedat respiratoorset sündroomi (SARS-CoV) 2003. aastal ja SARS-CoV-2, mis hakkas üleilmselt levima 2020. aastal.

Sawyeri labor on 15 aastat kasutanud laboritehnikaid ja koeproove kogu maailmast, et uurida, millised loomaviirused võivad inimestele levida.

Viimase uuringu jaoks uuris ta koos BioFrontiers instituudi järeldoktor Cody Warreniga arteriviiruseid, mis on levinud sigade ja hobuste seas, kuid mida ahvlaste seas ei ole piisavalt uuritud. Nad uurisid konkreetselt ahvide hemorraagilise palaviku viirust, mis põhjustab Ebola viirushaigusega sarnast haigust ja on põhjustanud surmavaid puhanguid vangistuses peetavate makaakide kolooniates alates 1960. aastatest.

Uuring näitab, et molekul või retseptor, mida nimetatakse CD163, mängib võtmerolli ahvide arteriviiruste bioloogias, võimaldades viirusel tungida sihtrakkudesse ja põhjustada nende nakatumist. Laboratoorsete katsete seeria abil avastasid teadlased enda üllatuseks, et viirus oli ka märkimisväärselt osav CD163 inimversiooniga seondumisel, inimrakkudesse sisenemisel ja endast kiiresti koopiate tegemisel.

Nagu inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV) ja selle eellane ahvide immuunpuudulikkuse viirus, näivad ka ahviarteriviirused ründavat immuunrakke, blokeerides peamised kaitsemehhanismid ja kinnitades kehas kanda pikaks ajaks.

«Selle viiruse ja HIV-pandeemia põhjustanud ahviviiruste sarnasused on suured,» ütles Warren.

Autorid rõhutavad, et uut pandeemiat ei ole ähvardamas ja avalikkus ei pea muretsema.

Kuid nad viitavad sellele, et ülemaailmne tervishoiukogukond peab seadma prioriteediks ahvide arteriviiruste edasise uurimise, töötama välja nende jaoks vere antikehade testid ja kaaluma loomadega tihedas kontaktis olevate inimpopulatsioonide jälgimist.

Paljudel Aafrika ahvidel esineb erinevaid arteriviirusi, sageli ilma sümptomiteta,  mõned liigid suhtlevad sageli inimestega ning on teada, et nad hammustavad ja kriimustavad neid.

«See, et me pole veel diagnoosinud inimese arteriviiruse infektsiooni, ei tähenda, et ükski inimene pole sellega kokku puutunud. Me ei ole seda uurinud,» ütles Warren.

Märksõnad
Tagasi üles