Tööandjad tahavad maksuvabalt hüvitada töötajate ravikulusid
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
6. oktoober 2022, 10:10
/nginx/o/2022/10/06/14879803t1h26b2.jpg)
Tööandjad soovivad neli aastat kehtinud tervisekulude hüvitamise süsteemi edasi arendada, et suureneks maksuvaba piirmäär ja laieneks teenuste valik, mida saab hüvitada. Näiteks võiks tööandja tulevikus hüvitada ka töötaja hambaravi, taastusravi või ka vähiravi, kirjutab ERR.
Kui töötaja soovib hakata käima mõnes trennis või külastada regulaarselt näiteks massööri või füsioterapeuti, saab ta lasta tööandjal osa sellest tegevusest kinni maksta kasutades selleks Stebby veebikeskkonda.
Kui muidu peaks ettevõte maksma töötaja tervisekulude hüvitamiselt erisoodustusmaksu, siis neli aastat tagasi kehtestati kord, kus ühe töötaja kohta on 100 eurot kvartalis ja 400 eurot aastas maksuvaba. Eesmärgiga toetada töötajate tervislikke eluviise ja üldiselt tervist parandada.
Sellest hoolimata on Eestis üsna vähe neid ettevõtteid, kes seda võimalust kasutavad. Tööandjate keskliidu hinnangul on põhjus selles, et kõikide ettevõtete kõik töötajad ei soovi vabal ajal trennis käia. Näiteks kui igapäevatöö on juba füüsiliselt koormav ning justkui trenni eest. Sellised inimesed eelistaksid muude tervisekulude hüvitamist, leiab tööandjate keskliidu juht Arto Aas.
«Inimesed saavad kasutada teenuseid, mida nad võib-olla üldise haigekassa eelarve raames kasutada ei saaks või kus järjekorrad on väga pikad või kus arsti juurde minekuga oodataksegi nii kaua, kuni probleem on juba pöördumatult halb,» märkis Aas.
Ta juhtis tähelepanu, et kui praegu saavad töötajad käia tööandja toel jõusaalis, siis miks ei võiks firma maksta ka kinni nende hambaravi, taastusravi või ka vähiravi. «Kas see on see koht, kus peaks erisoodustusmaksu tingimata korjama?»
Tööandjate keskliit on mitu korda teinud eri ministeeriumidele ettepaneku, et terviseteenuste maksuvaba hüvitise määra võiks suurendada ning hüvitise alla käivate teenuste hulka suurendada. Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul kasutavad soodustusi eelkõige kõrgemate töötasudega asutused nagu pangad, IT-ettevõtted ja ministeeriumid.
«Seal, kus tervisega tegelikult probleem on – müüjad, raudteelased ja paljud teised – seal seda praegu ei rakendata ja oleme korduvalt küsinud, millal tööandjad hakkavad ka reatöötajale neid soodustusi pakkuma. Hetkel ei ole selles osas veendumust. Siin on kindlasti küsimus selles, et kui me teeme terveid tervemaks, mis on hea mõte, siis selle käigus ei jääks haiged haigemaks,» kõneles Peterson.