Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas.
Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis.
Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid.
Levimine:
Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salatiga, puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt-inimesele fekaal-oraalsel teel.
Haige on nakatamisohtlik mõnest päevast mõne nädalani. Pärast haiguse põdemist eritab üks protsent täiskasvanutest ja viis protsenti kuni viie aasta vanustest lastest salmonellasid >1 aasta. Haigusnähtudeta kulgev bakterikandlus võib kesta mitu kuud.
Peiteperiood:
Peiteperioodi pikkuseks on (6)12 kuni (36)72 tundi.
Haigusnähud:
Nakatumise tagajärjel tekib äge enterokoliit palaviku, kõhu- ja peavaluga, kõhulahtisusega, iivelduse ja vahel ka oksendamisega ning kujuneb vedelikukaotus. Nähud püsivad neli kuni seitse päeva. Rasketel haigusjuhtudel võib kujuneda septitseemia ja elundikahjustused (artriit, meningiit, endo- ja perikardiit, pneumoonia, püelonefriit jm). Immuunpuudulikkusega inimestel võib haigus kulgeda raskes vormis ja lõppeda surmaga.
Ennetamine:
Salmonelloosi ennetamiseks tuleb täita isikuhügieeni, toiduhügieeni ja ohutu toidukäitlemise nõudeid. Tegelik salmonelloosi ennetamine algab looma- ja linnufarmis, kus tuleb vältida toiduloomade ja -lindude nakatumist salmonelloosi. Looma- ja linnulihaga ning munadega toiduahelasse sattunud salmonellad põhjustavad lõpptulemusena inimeste nakatumise.
Isikuhügieeni nõuded seisnevad järgmises:
- • Käte pesemine sooja vee ja seebiga vähemalt 20-30 sekundi jooksul enne ja pärast
a) toidu valmistamist,
b) tualetis käimist,
c) imiku mähkmete vahetamist ja
d) lemmikloomadega tegelemist;
- Pärast iga toidu valmistamist vahetage nõud ja töötlemisvahendid ning peske need puhtaks,
- Toiduvalmistamise käigus kasutage eelistatult paberist ühekordse kasutamise kuivatus- ja puhastuspaberit.
Salmonelladega ristsaastumise vältimiseks:
- Hoidke alati (ka külmkapis) looma-, linnu- ja kalaliha ning munad eraldi üksteisest,
- Kasutage võimalusel eraldi looma-, linnu- ja kalaliha lõikelaudu,
- Peske kõiki toiduvalmistamise vahendeid (nõusid, lõikelaudu, nuge jm) pärast seda, kui need on toore liha või munadega kokku puutunud,
- Ärge asetage valmistoitu nendele nõudele, kus enne seda on hoitud toorliha või -mune.
- Pidage kinni liha- ja munatoitude kuumtöötlemise nõuetest.
Allikas: terviseamet.ee