Igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vaimse tervise abita

Pilt on illustreeriv. Foto: Külli Kittus/Unsplash

Tänane vaimse tervise päev on pühendatud tundetarkuse arendamisele, mis on suurepärane abimees vaimse tervise probleemide ennetamisel. Sama  vajalik on abi kättesaadavus. Praegu kogeb iga neljas inimene aasta jooksul vaimse tervise probleeme ning igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita.

«Vaimse tervise raskused on eelkõige noorte seas tõusuteel ning vaimse tervise süsteemi korraldus ei võimalda seda piisavalt leevendada. Näiteks depressiooniriskis on eelkõige noored ja vanaemaealised, kuid diagnoosini jõuavad enim keskealised ning siingi eelkõige naised. Proportsionaalselt hukkub Eestis enesetappude tagajärjel 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt ning 80 protsenti hukkunutest on mehed. Tegu on surmadega, mida on paljudel juhtudel võimalik ära hoida ja väikese riigina peaksime iga elu eest seisma,» tõdes vaimse tervise päeval Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK juht Ott Oja.

Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK juht Ott Oja. Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Õhtusel VATEKi sünnipäeval kogunevad vaimse tervise ja hariduse valdkonna eestvedajad spetsialistidest kuni ministriteni, et arutada, kuidas vaimse tervise probleeme hariduses paremini ennetada ning vaimset tervist Eestis edendada. Ott Oja sõnul peaks vaimse tervisega seotud oskuste arendamine olema hariduse loomulik osa.

«Eestis on kasutusel mitu tõenduspõhist vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavat programmi, mida on võimalik enama rahastamise korral kiiresti laiendada ja mis katavad erinevaid vanuse- ja sihtrühmi,» tõi Oja mõned näited lahendustest.

Peaasi.ee ja VATEK on koostöös paljude valdkondade ekspertidega koostanud viiest sammust koosneva plaani, mis aitaks säästa meie inimeste tervist ja elusid: 1) investeerida vaimse tervise ennetusse ja 2) vaimse tervise häirete varajasse sekkumisse, 3) viia vaimse tervise teenused erakorralise meditsiini keskustesse ja perearstikeskustesse, 4) täiendada psühhiaatriliste teenuste rahastust ning 5) seirata Eesti inimeste vaimse tervise vajadusi ja sellest lähtuvalt valdkonda juhtida.

Igal aastal jätavad vaimse tervise probleemid Eesti majandusse kaitse-eelarve suuruse augu.

«OECD ja Euroopa Liidu hinnangul kaotab Eesti vaimse tervise probleemide tõttu iga aasta 2,8 protsenti SKTst, 2021. aasta arvudes tähendab see pea miljardi euro suurust kulu. Just seetõttu peame eriliselt ennetusse panustama ja vaimse tervise kuu sündmused on siin üheks heaks näiteks,» rääkis Oja.

Käimasolev vaimse tervise kuu pakub erakordseid võimalusi osaleda erinevatel tundetarkuse arendamisele pühendatud sündmustel, mis toimuvad VATEKi eestvedamisel oktoobrikuus ja on kõik leitavad kodulehel: vaimsetervisekuu.ee. Kõik keskkonnas pakutavad sündmused on tõenduspõhised ja VATEKi esindajad on need heaks kiitnud, mis tagab nende usaldusväärsuse. Enamik kuu sündmusi on kättesaadavad tasuta.

Vaimse tervise päev algas koolinoortele suunatud president Alar Karise ja Tartu Ülikooli kaasprofessori Jaan Aru tundetarkuse teemalise e-tunniga: «Miks mu tunded mõnikord ajudele käivad».

President Alar Karise sõnul on vaimne tervis üks valdkondadest, kus on võimalik inimeste heaolu üsna väikeste pingutustega paremaks muuta.

«Alustada saab juba sellest, kui teemat senisest enam teadvustame ja abi ka hõlpsamalt kättesaadavaks muudame. Kui me ei oska ennast hoida, on oht meie inimeste potentsiaal lihtsalt raisku lasta ja seda me väikese riigina endale lubada ei saa,» rääkis Alar Karis.

Otseülekannet saad vaadata Postimehe haridusportaalist.