Iga aasta viib Eesti Perearstide Selts koostöös Eesti Haigekassaga läbi perearstikeskuste kvaliteedi hindamise eesmärgiga auditeerida nii kliinilist tööd kui ka praksise töökorraldust.
Perearstikeskuste tase kujuneb kvaliteediindikaatorite hindamisel, mille alusel kvalifitseeruvad praksised A, B, C, D, E või F- tasemele. Samuti toimub auditeerimisprotsess, kus külastatakse keskuseid kohapeal.
«Hindamisel võetakse arvesse näiteks ravijuhendite järgimist haiguste ennetamisel ja ravimisel, digitaalsete tervisekaartide kasutamist ning andmete edastamist tervise infosüsteemi, samuti nii pereõdede ja perearstide iga-aastast enesetäiendamist kui ka patsientide tagasiside küsimist,» selgitas hindamisprotsessi Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja perearst Elle-Mall Sadrak.
Esimest korda auditeeriti perearstikeskuseid maakonnapõhiselt, et kaardistada perearstide ja keskuste olukorda lokaalselt. Kokku külastati 149 perearstikeskust üheteistkümnes maakonnas: Rapla-, Lääne-, Järva-, Jõgeva-, Põlva-, Valga-, Võru-, Hiiumaa-, Saaremaa-, Lääne-Virumaa ja Pärnu maakonnas. Samuti auditeeriti 28 uut A- ja B-taseme praksist Harjumaal, Viljandimaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal.
«Maakondlik auditeerimine andis nii Eesti Haigekassale kui ka Eesti Perearstide Seltsile väga head tagasisidet ka perearstide tulevikusoovidest. Leidus neid arste, kes soovivad lähiajal minna väljateenitud pensionile, aga ka neid, kes on valmis liituma mentorlusprogrammi või inkubatsiooni programmiga, et toetada perearstiteenuse järjepidevust ja kvaliteeti,» tõi näiteid haigekassa partnersuhtluse peaspetsialist Silja Vanaisak.
Perearstide iga aastasel auditeerimisel osales tänavu kokku 409 perearstikeskust, kellest väga hea ja hea tulemuse saavutas 203 praksist. A-taseme keskuseid oli 122, B-taseme keskuseid 81 ja C-taseme keskuseid 85. Rahuldava tulemuse ehk D-taseme sai 68 praksist, E-taseme 39 praksist ja F-taseme 17 praksist.