Sisuturundus
Kompressioonravi on veenilaindite ravi nurgakiviks
Krooniline venoosne puudulikkus (KVP) on progresseeruv krooniline haigus, mis otseselt inimese elu ei ohusta, kuid mis oma loomuliku kulu korral viib lõppstaadiumis kroonilise venoosse haavandi tekkeni ja inimese elukvaliteet kõrgemas vanuses halveneb oluliselt.
Ravi nurgakiviks on ja jääb kompressioonravi ning seda ei asenda ei medikamentoosne ega kirurgiline ravi.
Kui aga veenilaiendid on juba tekkinud, siis nende eemaldamine ja selle järgselt elu lõpuni meditsiiniliste kompressioonravisukkade kandmine aitab vältida uute veenilaiendite ja ka säärehaavandi teket.
On tõestatud, et parimad ravitulemused saavutatakse kõikide raviviiside - kirurgiline, medikamentoosne ja kompressioonravi, kombineerimisel.
Miks veenilaiend tekib?
KVP puhul tekib veenisisese rõhu tõusuga alajäseme turse ning veenide ja kapillaaride seina kahjustus, mille tagajärjel tekib hiljem hapniku ja toitainete transportimise häirumine kudede ja vere vahel.
Kõige sagedamini pöördutakse arsti poole siis kui krooniline venoosne puudulikkus väljendub säärtel ja reitel pindmiste veenilaienditena või on juba tekkinud venoosne säärehaavand. Need on sama haiguse erinevad etapid. Lisanduvad subjektiivsed kaebused - jala raskustunne ja valu pikaajalise seismise või kõndimise järgselt, samuti survetunne, sügelemine, öised krambid, iseloomulikud jalgade tursed ja naha pigmentatsiooni muutus hüppeliigesest kõrgemal.
Pindmised veenid, süvaveenid ja nendevahelised ühendusveenid moodustavad ühtse süsteemi. Läbi ühendusveenide juhitakse veri süvaveenidesse, kust see liigub koos sügavamatest kudedest pärit verega südame poole.
Normaalselt väldib venoosse ülerõhu teket alajäsemetes veeniklappide olemasolu pindmistes ja süvaveenides ja vere äravoolu jalgadest tagab sääre ning reie lihaspumba töö. Sääre lihaste kokkutõmbe ajal surutakse venoosne veri sääre süvaveenidest südame suunas ja lihaste lõtvumisel ei luba veeniklapid venoossel verel tagasi voolata.
Süvaveeni klappide kahjustus või puudumine muudab lihaspumba töö ebaefektiivseks ning tekib venoosse vere tagasivool, mis viibki venoosse paisu tekkele alajäsemetes. Süvaveeni tromboosi korral tekivad trombimassid eeskätt just veeniklappide piirkonda, mis hiljem pöördumatult kahjustuvad. Peab arvestama, et alajäsemete süvaveeni tromboosidest kulgeb ca 80% ägedas faasis nõrgalt väljenduvate haigusnähtudega ning see võib avalduda alles hiljem kroonilise venoosse puudulikkuse näol.
Kui mõlemal vanemal või vanavanemal on veenilaiendid, säärehaavand, süvaveeni tromboos või KVP, on nende lastel ka suurem tõenäosus haigestuda. Riski suurendab ka vähene füüsiline aktiivsus, ülekaalulisus ning suitsetamine, samuti alajäsemete lihaspumba puudulikkus halvatud patsientidel.
Naistel tõstab KVP riski rasedusega lisanduv vere maht ning otsene loote poolne takistav surve vaagna veenidele.
Kompressioonravi on efektiivne
Ravi eesmärgiks on haiguse loomuliku kulu pidurdamine ning selle lõppstaadiumi – venoosse alajäseme haavandi tekke vältimine.
Ravimeetoditena võib jalad kõrgemale tõsta, et parandada venoosse vere äravoolu alajäsemetest, aga lõputult ei saa olla ka voodirežiimil.
Kirurgiline ravi on näidustatud eelkõige suurte veenilaiendite ja haavandite korral ning ka kosmeetiliselt ilusamate jalgade välimuse saavutamiseks. Selle ravi otstarbe välja selgitamiseks peab kindlasti konsulteerima arstiga.
Kompressioonravi on KVP ravi nurgakiviks ning praktika on veenvalt tõestanud selle efektiivsust haiguse progresseerumise pidurdamiseks, haavandite paranemise kiirendamiseks ning sümptomite leevendamiseks.
Efektiivseks ja tõhusaks kompressioonraviks on meditsiinilised kompressioonravi põlvikud, sukad ja sukkpüksid. Elastiksidemete kasutamine on näidustatud ainult tugeva turse korral osana lümfiteraapiast, et vähendada jäseme ümbermõõte selliselt sobivaks, et saaks põlviku või suka jalga panna.
Kompressioonravi töötab põhimõttel, et kõndides vajutab sukk vastu säärelihast surudes sellega jalast rohkem venoosset verd ära, teiseks ei lase kompressioonsukk lihaspumba lõõgastumise hetkel verel tagasi voolata ja kolmandaks pidurdab see läbi kahjustunud veeni seina liigse vedeliku liikumist rakkude vahele ja väldib nii tursete teket. Seega ei ole kompressioonsukast abi kui see jalga tõmmata ja lamada, efekt tekib liikumisel.
Milline kopressioonsukk sulle sobib?
Õige kompressioonravi toode peab olema õige jäikusega, õige survega ja õige suurusega. Et see leida, tuleks kindlasti pöörduda spetsialiseerunud edasimüüja poole.
Reio Vilipuu Taastusravikliinikus kasutatakse jalgade ümbermõõtude mõõtmiseks 3D tehnoloogiat, et leida ideaalselt sobiv suka suurus ja pikkus. Valikul peab jälgima et sukk vastaks RAL standardile (märk pakendil) ning et pakendil oleks kindlasti märgitud ka kompressioonklass. Viimast tähistatakse tähtedega CCL, näiteks CCL 1, mis tähendab survet 19-21 mmHg või CCL 2 vastavalt 23-32 mmHg. Õige toote pakendil ei ole märgitud rõhku ega ka mitte DEN-i, ainult CCL.
DEN märgis või mmHg on standardi järgi nõutud pakendil tugisukkadele, mis venoosse puudulikkuse ega operatsiooni järgse tootena ei sobi ning pole piisavad, sest neil puudub meditsiiniline toime ja sobivad kasutada ainult ennetuseks.
Kroonilise venoosse puudulikkuse staadiumite C4, C5 ja C6 korral kompenseerib Haigekassa kompressioonravi.
