T, 29.11.2022

Koroonapandeemia on avaldanud mõju ka noorte vaimsele tervisele

PM Tervis
Koroonapandeemia on avaldanud mõju ka noorte vaimsele tervisele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Enne ülemaailmse vaimse tervise päeva avaldatud ELi aruanne analüüsib, kuidas on Euroopa riigid tegelenud probleemidega, mida pandeemia noorte vaimsele ja emotsionaalsele heaolule põhjustas. Uuring on osa Euroopa Komisjoni püüdlustest parandada vaimset heaolu ja vähendada vaimse tervise probleemide stigmatiseerimist.

Pandeemia ajal rakendasid Euroopa riigid ennetavat lähenemist noorte vaimse tervise probleemidega tegelemisel. Üks kõige levinumaid abinõusid oli koolides pakutava psühholoogilise toe tugevdamine, suurendades õpilastele saadaolevate psühholoogide ja nõustajate arvu, ning koolitades koolitöötajaid, et nad oskaksid ära tunda vaimse stressi märke ja neile reageerida.

Innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik Mariya Gabriel: «Me kõik hoolime väga oma noorte emotsionaalsest heaolust. Arvestades seda, et meid tabas pandeemia ja Euroopa pinnal käib sõda, tuleb see aruanne noorte vaimse tervise kohta välja õigel ajal. Mul on hea meel näha, et ELi liikmesriigid suhtuvad sellesse probleemi tõsiselt ja nad on võtnud kasutusele abinõud, et toetada noori eelkõige koolis. Need jõupingutused peavad praegu ja ka järgnevatel aastatel võimaldama noortel areneda ning komisjon on alati valmis tuge pakkuma.»

Euroopa Liidu aruandest selgus, et veebruar 2020 kuni märts 2022 olid Eesti koolid suletud 100 päeva, osaliselt suletud 80 päeva, avatud 390 päeva ning vaheajal 210 päeva. Sealjuures selgus 2021. aastal Eestis läbi viidud uuringust, et pikad kaugõppeperioodid raskendavad koolikohustuste täitmist (nt koolis käimist ja koolis sees püsimist). Selle aja vältel rakendati Eestis ka meetmeid noorte vaimse heaolu toetamiseks järgmises neljas valdkonnas: vaimses tervisehoius, hariduses, noorsootöös ning teadlikkuse tõstmises Covid-19 pandeemia mõjust vaimsele tervisele.

Eesti Euroopa noorteaasta riikliku koordinaatori Kadri Koorti sõnul tegeletakse Eestis vaimse tervise teavitustöö ning vaimset tervist toetavate tegevuste korraldamisega aktiivselt.

«Noortevaldkonnas toimusid suuremad teavitustegevused aastal 2018, kui tähistati üle-eestilist noorsootöö nädalat just tervise, sh füüsilise ja vaimse tervise teemal. Tol ajal algasid selleteemalised arutelud ühiskonnas ja seetõttu hakati tugevalt planeerima ning korraldama just noortele suunatud infotegevusi. Ka käesoleval noorteaastal ei ole teema laualt maas ja oktoobris on taas vaimse tervise teema väga tugevalt esil. Vaimse tervise hoidmise sõnumit kannavad nii üleriigiline noorteinfoportaal Teeviit kui ka Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK eestveetav vaimse tervise kuu, mille kohta leiab rohkem infot www.vaimsetervisekuu.ee,» lisab Koort.

Lisaks Eesti jõupingutustele kuulutas Euroopa Komisjon 2022. aasta Euroopa noorteaastaks, et tunnustada noorte tehtud ohverdusi Covid-19 pandeemia ajal. 2022. aasta mai eurobaromeetri kiiruuringust selgub, et 16 liikmesriigis 27st peavad noored inimesed noorte vaimse ja füüsilise tervise ning heaolu parandamist Euroopa noorteaasta kõige tähtsamaks eesmärgiks.

Euroopa Komisjon julgustab noori kui Euroopa tulevasi juhte ELi kujundamisse panustama. Euroopa Komisjon kuulab noori spetsiaalse häälteplatvormi kaudu ja palub neil jagada oma arvamusi, muresid ning ideid. Tervise-, heaolu- ja spordikategoorias salvestatud häältest kolmandik kasutasid platvormi selleks, et kutsuda üles vaimse tervise teadlikkuse suurendamisele ja jõukohase hinnaga juurdepääsule vaimse tervise spetsialistide vastuvõtule.

Euroopa noorteaasta 2022

Euroopa Komisjon käivitas 2022. aastal Euroopa noorteaasta kui «aasta, mis on pühendatud neile, kes on teiste hüvanguks palju ohverdanud», nagu ütles president von der Leyen 2021. aasta kõnes olukorrast ELis. Seetõttu on see aasta täielikult pühendatud noortele eesmärgiga neid julgustada ning anda neile uusi võimalusi ja viise osaleda ühiskonnas aktiivse kodanikuna.

Euroopa noorteaasta üldine eesmärk on julgustada kõiki noori oma häält kuuldavaks tegema ja ühiskonnaelus osalema, jagades nii oma aasta põhiteemadest lähtuvat visiooni kui ka Euroopa tulevikuga seotud lootusi. 2022. aasta kui Euroopa noorteaasta üks põhieesmärk on edendada noorte isiklikku, sotsiaalset ja professionaalset arengut, sealhulgas nende vaimset tervist. See on täielikult kooskõlas ELi noortestrateegiaga 2019–2027, mille eesmärk on saavutada parem vaimne heaolu ja vähendada vaimse tervise probleemide stigmatiseerimist, toetades seeläbi kõigi noorte sotsiaalset kaasamist.

Lisaks soovitakse tagada Euroopa väärtuste nähtavus ja nende edendamine, levitades noorte hulgas solidaarsussõnumit ning toetades Ukrainat mitmesuguste tegevuste kaudu.

Samal ajal iseloomustab Euroopa noorteaastat koosloomise ja mitmepoolse osaluse vaim, millesse sajad noorteorganisatsioonid ja huvirühmad aktiivselt panustavad. See väljendub paljudes riiklikes ja kohalikes algatustes: Euroopa noorteaasta veebisaidile on üles laaditud juba üle 1650 tegevuse, mis toimuvad Euroopa eri paigus ja toovad noori kokku, innustades neid selle aasta tegemistes positiivselt ja asjakohaselt kaasa lööma.

Märksõnad
Tagasi üles