Kirurg Tiit Meren: suitsetamiskahjude ennetamiseks peame jõudma põhjusteni

Foto: Seni pole vettpidavat seletust, miks inimesed hakkavad suitsetama.

Suitsetajate arvu hiiliv kasv näitab, et tervis ei saa olla riiklikult peale sunnitud: inimene peab oma elu eest ise vastutama, ise tahtma elada täisväärtuslikult, kirjutab kirurg Tiit Meren.

Olen 15 aastat töötanud südamekirurgina ja 25 aastat veresoonkonnakirurgina ning näinud selle aja jooksul meedikute suhtumise muutumist suitsetamisse. Kui õppisin nõukogude ajal Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, siis patsient, kes tunnistas suitsetamist, kirjutati välja, sest oldi seisukohal, et suitsetajat pole mõtet ravida. Tegemist oli täiesti vastupidise suhtumisega sellele, mis toimus ühiskonnas, sest avalikkuses, töökohal ja restoranides suitsetati pidurdamatult.

Kui asusin 90ndatel tööle Šveitsis, kohtasin hoopis teistsugust meedikute suhtumist. Minu ülemus, kirurgia valdkonna maailmanimi, võrdles suitsetajat inimesega, kes sööb liiga palju soola. Sa võid küll manitseda, kuid toidu ülesoolamisest on inimest raske loobuma panna.

Vanal mehel ei jää elu naudingutest enam midagi järele, kui tal ka suitsetamine ära keelata.

Šveitsi haiglakompleksis leidus igal korrusel suitsetamise ruum – meil nõukogude ajal olid riigivaenlane, kui haiglas suitsetasid.

Miks tarbib haritud inimene huuletubakat?

Tubakas on sõltuvust tekitav mõnuaine. Meil pole vettpidavat selgitust, miks inimesed üldse hakkavad suitsetama. Me võime oletada, et noored haaravad sigareti järele, et üle saada isiklikust ebakindlusest: kui suitsetan, siis paistan enesekindel ja olen kaaslaste silmis heas kirjas.

Kuid olen väga imestunud, kuuldes, et ka minu kirurgiakolleegid tarbivad näiteks huuletubakat. Kui isegi arstid ja kirurgid tagajärgi ei karda, siis milliste argumentidega saab mõjutada sõltuvuse ohvriks langenud tavainimest? Usun, et sõltuvuse tekkimise juured võivad peituda geneetikas. Kui uurida alkohoolikuid, siis tihti selgub, et suguvõsas leidub veel keegi, kes on kogu aeg viinaga kimpus olnud.

Kas üldse on võimalik suitsetada või alkoholi tarbida nii, et sõltuvust ei teki? Näiteks, kui elati üle lahutus, hakati jooma mure leevendamiseks. Peagi saadi pahest jagu. Suitsetamisest loobumine näib raskem.

Geenid või keskkond – sõltlasi tuleks uurida

Efektiivse abi saamiseks tuleb sõltuvuse all kannatavaid inimesi uurida. Siis saaks neid grupeerida, mis nendel sõltuvust põhjustab. Normaalses kodus reeglina keelatakse noortel mõnuainete kasutamist ja hoitakse silm peal. Kui aga laps läheb kooli, kus keegi mingisuguseid plärusid jagab, siis vanemad sellest ei tea ja ka õpetajad ei suuda kontrollida. Me saaksime järelevalvet vähemalt planeerida, kui teaksime, millised inimesed on sõltuvusele vastuvõtlikumad.

Sõltuvuse vastu saab aidata personaalne meditsiin. Meil on geenikaart, mille põhjal hakkame geeniteraapiat tegema. Praegu vaatleme loodust nagu suurt purki. Geeniteadlane ütleb, et mingi hulga geene saime teada, aga mida need tähendavad, seda ei tea. Teadmatusest aitaks välja murda üksnes riigi sihtinvesteering uuringuteks. Uuringud võtavad kaua aega ja maksavad palju, kuid ma ei näe alternatiivseid lahendusi, kuidas asuda suitsetamisega rahva tervisele tekitatavat hiiglaslikku kahju vähendama. Sõltuvusega seotud probleeme pole võimalik lahendada poliitikaga, mis rajatakse välismaal tehtud uuringutele, sest probleemid peituvad siinses ühiskonnas ja konkreetsetes Eesti inimestes.

Üpris laialt levib arusaam, et tubakakahjusid aitaks vähendada suitsuvabadele toodetele üleminek. Põhjamaade arstid kirjutaksid ahelsuitsetajale üpris suure tõenäosusega välja retsepti mõne alternatiivse uue toote kasutamiseks. Eesti poliitikud ja ametnikud näitavad aga suitsuvabade, tubaka põletamisele alternatiive pakkuvate toodete suhtes üles suurt vastumeelsust, mis väljendub jäikades regulatsioonides. Konservatiivne lähenemine põhineb väitele, et uued tehnoloogilised vidinad meelitavad noori suitsetamise juurde ning kujunevad sissejuhatuseks sigarettide suitsetamisele.

Äkki töösturid ikkagi leiavad mingi nipi või toote, mis samal ajal ei olegi kahjulik. Kui tehnoloogia võimaldaks tootest välja võtta kõik ohtlikud komponendid, näiteks nikotiini, siis oleks tulemus arvestatav. Ka käitumuslikkusel on oma roll sõltuvuse tekkimisel.

Kui hirmutaks suitsetajaid piinarikka surmaga?

Imetlen neid kuulsaid inimesi, kes on oma räigest alkoholisõltuvusest lahti saanud. Kui ütled alkohoolikule, et paneme ampulli, siis ta enamasti väidab vastu, et nalja teed, see ei toimi. Kui hirmutaks suitsetajat veelgi rohkem piinarikka surmaga, kas ta siis lõpetab suitsetamise?

See on inimese enda asi, kas ta saab elada ilma haigusteta, ilma sõltuvusaineteta, nagu alkohol ja tubakas. Kuid puhuks, kui asjad osutuvad viltu läinuks geneetikaga, mis toob kaasa päriliku kalduvuse sõltuvusele, peab riik appi tulema. Tulemusteni jõudmine nõuab uuringuid.

Uusi suitsetajaid tuleb üha juurde – neid on rohkem kui pahest loobujaid. Suitsetajate osatähtsus kasvas paari aasta jooksul küll vaid mõne protsendipunkti võrra, kuid selline muutus mõjub hoiatavalt.

Põhjus on lihtne: keelud ja käsud ei toimi. Laste pealt on näha, et kui keelata, siis ta just teeb. Inimesed lihtsalt on sellised.