L, 4.02.2023

Levinud aine võib põhjustada kopsukahjustuse

PM Tervis
Levinud aine võib põhjustada kopsukahjustuse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Diatsetüül on näiteks kohvi röstimisprotsessi kõrvalsaadus.
Diatsetüül on näiteks kohvi röstimisprotsessi kõrvalsaadus. Foto: Shutterstock

Juba kaks aastakümmet on olnud teada, et pikaajaline pidev kokkupuude paljude toitude ja jookide maitsestamiseks kasutatava ainega diatsetüül võib põhjustada kopsukahjustusi. Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse uus uuring näitas, et isegi lühiajaline kokkupuude selle lõhna- ja maitseainega võib kahjustada hiirte kopse, kui see toimub näiteks grippi haigestumise ajal, vahendab Medical Xpress.

Diatsetüüli, mis annab mikrolaineahjus prõksuvale popkornile võise maitse, seostati esimest korda lõhna- ja maitseainetega seotud kopsuhaigusega 2000. aastate alguses, kui rühm endisi popkornitehase töötajaid haigestus. Hiljuti on sarnast kopsuhaigust täheldatud kohviröstijate seas, kes hingavad sisse suures kontsentratsioonis diatsetüüli, mis on kohvi röstimisprotsessi loomulik kõrvalsaadus.

Kuigi need töötajad hingasid pika aja jooksul sisse suures koguses diatsetüüli, siis ajakirjas American Journal of Physiology – Lung Cellular and Molecular Physiology avaldatud uuringu eesmärk oli testida, kas ka madalal tasemel lühiajaline kokkupuude sama kemikaaliga võib põhjustada sarnast mõju.

«Leidsime, et kokkupuude diatsetüüliga lühikese aja jooksul ei põhjustanud palju kopsukahjustusi,» ütles uuringu juhtivautor dr Matthew D. McGraw, pediaatrilise pulmonoloogia dotsent. «Kuid kui hiired puutuvad kokku mõne muu keskkonnast tuleneva teguriga, nagu gripp, võib kahekordne löök põhjustada hingamisteede haigusi, mis on sarnased sellega, mida näeme pikaajalise kokkupuute korral diatsetüüli suurte annustega.»

Uuringus puutusid hiired diatsetüüliga kokku üks tund päevas viie järjestikuse päeva jooksul – tasemel, mis oli sarnane kohviröstijatega tööl. Seejärel puutusid hiired kokku A-gripiviirusega, mis tavaliselt põhjustab inimestel hooajalist grippi.

Kahe nädala jooksul pärast kokkupuudet diatsetüüli ja gripi topeltmõjuga surid enam kui pooled hiirtest, samas kui kõik kontrollrühmade hiired (ainult diatsetüüliga kokku puutunud, ainult gripiviirusega või mitte kummagagi) jäid ellu. «Kahe tabamusega» kokku puutunud hiirte kopsudes tuvastati kopsufunktsiooni ja hingamisteede oluline kahjustus, võrreldes kontrollgruppide hiirtega.

Seejärel muutsid teadlased kokkupuute järjekorda, nakatades hiiri esmalt grippi, lastes neil üheksa päeva taastuda ja seejärel viis päeva diatsetüüliga kokku puutuda. Olenemata sellest, kas hiired puutusid diatsetüüliga kokku enne või pärast grippi, ei suutnud nende kopsud täielikult paraneda, mis viitab taas sellele, et kokkupuude nii kemikaalide kui viirustega ei lase hingamisteedel normaalselt paraneda.

«Meie uuring näitab, et tavalised keskkonnamõjud, mis tunduvad eraldivõetuna kahjutud, võivad koos väga tõsiselt mõjutada kopsufunktsiooni ja pikaajalist hingamisteede tervist,» ütles McGraw.

Kuigi on vaja täiendavaid uuringuid, et mõista madala diatsetüüli taseme mõju inimestele, võib see uuring mõjutada neid, kes puutuvad diatsetüüliga kokku tööl, näiteks kohviröstijad. Praegu viib McGraw' meeskond hiirtel läbi uut uuringut, et näha, kui kaua tuleb pärast grippi hoiduda diatsetüülist. See võib anda vajaliku teadmise, millal saavad kohviröstijad pärast grippi ohutult tööle naasta.

Märksõnad
Tagasi üles