Müüt või tõde: kas teist korda keedetud vett tohib juua?

Vee keetmine teist või kolmandat korda ei avalda tervisele kahjulikke mõjusid. Foto: Shutterstock

Paljud on kuulnud väidet, et kaks korda keedetud vett ei tohi juua. Kas see vastab tõele ja mis juhtub siis, kui juua mitu korda keedetud vett?

On laialt levinud väited, et vee uuesti keetmine on ohtlik ja võib pikemas perspektiivis olla tervistkahjustav. Miks ja kuidas see siis tervisele ohtlik on? Vastus peitub vees leiduvates mineraalides ja nende potentsiaalses kontsentratsioonis, kirjutab UnoCasa. 

Vesi on erineva mineraalse koostisega ja võib olla ka erineva maitsega, sõltuvalt selle allikast ja töötlemisest. Paljudes riikides on kraanivesi täiesti joodav, kuid on ka kohti, kus seda ei soovitata. 

Vee kuumutamine keemiseni tapab tõepoolest kõik kahjulikud bakterid, kuid mures ollakse vee keetmisel järele jäänud mineraalide pärast. Kui keedate vett liiga kaua või keedate uuesti, võite kontsentreerida teatud ebasoovitavaid kemikaale, mis võivad teie vees sisalduda. Kemikaalide hulka, mis muutuvad kontsentreeritumaks, on näiteks nitraadid, arseen ja fluoriid. Arseen võib olla surmav, samas kui teadlased seostavad nitraate ja fluori tõsiste pikaajaliste terviseseisunditega. Need mineraalid on aga ohtlikud vaid uskumatult suurtes annustes. Reaalsus on see, et kohalik veevarustus sisaldab neid mineraale väga väikeses ja täiesti ohutus koguses, kirjutab portaal ThoughtCo. 

Mis juhtub uuesti vee keetmisel? Kui teie kraanivesi on puhas, kontrollitud ja destilleeritud, siis ei juhtu teist korda vett keetes mitte midagi. Samuti ei juhtu midagi ka kolmandal või neljandal korral. Reegel on järgnev: kui kraanivesi on joogikõlblik, siis ei juhtu mitu korda vett keetes mitte midagi. Kui te aga olete harjunud panema iga kord veekeedukannu värske vee, siis võite ka seda jätkata.  

Ainus erinevus võib olla maitses, sest seisnud vesi muudab maitset. Sellisel juhul võite veekeedukannu vett lisada või panna sinna uus vesi.