Teadlased avastasid, mis lööb maksast rasva välja

Leptiin omab rasvade ainevahetuses olulist rolli, nendivad teadlased. Foto: Shutterstock

Viini meditsiiniülikooli teadurid on tuvastanud hormooni leptiin poolt kontrollitava regulatsiooniahela, mille abil see ohjab autonoomse närvisüsteemi kaudu maksas rasvade ainevahetust. Ajakirjas Cell Metabolism avaldatud uuring annab tõendeid, et rasvkoe-aju-maksa seotus, mis varem tuvastatud loomadel, esineb ka inimestel ja avab uusi lähenemisviise metaboolsete haiguste, nagu rasvmaksahaiguse, raviks.

Thomas Schereri ja Matthäus Metzi läbi viidud uuringu eesmärk oli tuvastada leptiini mõju maksa rasvade ainevahetusele inimeste puhul. Hormoon leptiin ringleb veres ja selle hulk on seotud rasvamassiga – selle oluline ülesanne on anda ajule küllastustunde signaal. Lisaks isu kontrollimisele osaleb see ka glükoosi ja rasvade metabolismi reguleerimises.

Neid toimeid vahendab autonoomne närvisüsteem, mis seob aju perifeersete elund(kondadega), nagu maks ja rasvkude. Inimese rekombinantne leptiin (metreleptiin) on heaks kiidetud lipodüstroofia raviks. Nendel leptiini puudulikkusega patsientidel vähendab metreleptiin maksa rasvade sisaldust sõltumata toidu tarbimisest. Selle aluseks olev mehhanism on aga olnud ebaselge.

Varasemates loomkatsetes näitas uurimisrühm, et leptiin stimuleerib rasvade vabanemist maksast ja samal ajal pärsib uute rasvade teket, vähendades seeläbi maksa rasvasisaldust. Toime kadus pärast vaguse närvi katkestamist.

Käesolevas uuringus testisid autorid, kas mehhanism reguleerib maksa rasvade ainevahetust ka inimestel. Metreleptiini ühekordne süst stimuleeris tervete normaalse kehakaaluga meeste maksast rasvade eksporti ja alandas maksa rasvasisaldust. Sarnane toime ilmnes ka pärast modifitseeritud valesöötmist – protseduuri, mis kutsub esile refleksid ja stimuleerib seeläbi füsioloogiliselt vagusnärvi. Seevastu metreleptiin ei soodustanud rasvade eraldumist maksasiirdamise läbinud inimestel, kelle maksa ei varustata siirdamise järgselt närvierutustega autonoomse närvisüsteemi poolt.

Uuring viitab seetõttu sellele, et leptiin reguleerib ka inimestel maksa rasvasisaldust aju ja autonoomse närvisüsteemi kaudu, selgitas uuringu juht Thomas Scherer ajakirjas Medical Xpress. «Meie tulemused näitavad, et leptiin stimuleerib sarnaselt varem loommudelites tehtud tähelepanekutele lipiidide vabanemist ka inimeste maksast ja vähendab seega kesknärvisüsteemi ja vagusnärvi kaudu maksarasva.»

Teadlased oletavad seega, et leptiin võib takistada rasvmaksa teket sõltumata selle söögiisu pärssivast toimest. Lisaks viitab uuring sellele, et aju mõjutab inimeste autonoomse närvisüsteemi kaudu maksa rasvade ainevahetust. See võib avada uusi ravivõimalusi, mis hõlmavad kesknärvisüsteemi, et vältida laialt levinud rasvmaksahaigust.