Kas kokkuhoiu nimel külma veega kätepesu tagab kaitse viiruste vastu?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Laupäeval tähistatakse ülemaailmselt kätepesupäeva, mille eesmärk on teadvustada korraliku kätehügieeni tähtsust haiguste leviku peatamisel. Lindström Eesti tualetiteenuste spetsialisti Katleen Pariku sõnul tõusis Eestis ja mujal maailmas teadlikkus kätepesu tähtsusest küll koroonapandeemia ajal, kuid praeguste uute kriiside tingimustes on valvsus hakanud vähenema.

«Korrektne kätepesu on kõige tõhusam viis, kuidas ennetada ja piirata haiguste levikut – praegusel viiruste perioodil peaks iga inimene taas pandeemia-aegsed reeglid meelde tuletama ning käte pesemisele ja kuivatamisele rohkem aega pühendama,» sõnas Parik.

Tema sõnul kaaluvad paljud ettevõtted, ametiasutused ja pered võimalusi, kuidas erinevaid igakuiseid kuluridu vähendada ning elektrilt, veelt ja küttelt kokku hoida. See on tekitanud küsimuse, kas külm vesi suudab ikka kätelt ohtlikud bakterid ja mikroobid eemaldada.

«Hea uudis on see, et käte hügieenilise puhtuse saavutamiseks ei pea sugugi ilmtingimata kuuma vett kasutama – kui inimene rohke seebiga oma peopesad, küünealused ja sõrmevahed korralikult puhtaks peseb ning baktereid mööda ruumi laiali paiskava puhuri asemel paberrätiku või keskkonnasäästliku kätekuivatusrulli abil kuivatab, piisab hügieenilise puhtuse saavutamiseks ka leigest või isegi külmast veest,» kinnitas Lindströmi esindaja.

Lindström on viinud Eestis läbi uuringud ja Katleen Pariku sõnul on need näidanud, et tervelt 33 protsenti inimestest ei kasuta käte pesemisel seepi ning 10 protsenti ei armasta üldse päeva jooksul käsi pesta. Need arvud on kindlasti põhjuseks, miks tasub üle korrata olulisimad kätepesureeglid.

Pese mitu korda päevas

Nakkuse vältimiseks ei piisa kätepesust üksnes pärast tualetis käimist või kui käed on silmanähtavalt määrdunud. Käsi tuleb pesta mitu korda päevas, eriti pärast tualetis käimist, laste mähkmete vahetamist, loomade katsumist või toitmist, nuuskamist, aevastamist ja köhimist. Samuti enne köögis toimetamist ja söömist. Pesemiseks kasuta sellisel temperatuuril vett, et oleks piisavalt mugav käsi vee all hoida.

Eemalda ehted

Kätt ehtiva kauni sõrmuse all võib elada ligikaudu 500 miljonit mikroobi, mistõttu on äärmiselt oluline enne kätepesu alati ka ehted ja käekell eemaldada. Kui kasutad avalikku tualettruumi, siis aseta ehted kuni kätepesu lõpuni kotti või taskusse. Kindlasti ei tohi eemaldatud esemeid asetada märjale tasapinnale, kus niiskus on loonud mikroobidele suurepärase keskkonna paljunemiseks. Nii võivad ehted saastuda või ka ise tasapinda saastada.

Kasuta vedelseepi

Eelista pesemiseks vedelseepi, sest see on hügieeni seisukohast ohutum. Tavalisele seebile võib eelmine kasutaja jätta nakkusohtlikke mikroobe. Võimalusel loobu antibakteriaalse seebi kasutamisest, sest see hävitab lisaks halbadele bakteritele ka organismile tarvilikud ehk n-ö head bakterid.

Tehnika õigeks

Tee käed kuni randmeteni märjaks, lisa seepi ning asu siis käsi hoolikalt hõõruma. Ära unusta sõrmuseid eemaldada ning küünealuseid ja sõrmevahesid puhastada. Käsi tuleks seebitada vähemalt 15 sekundit. Loputamiseks kasuta voolavat vett ja hoia käsi suunaga alla.

Kuivata, kuivata, kuivata

Kuna bakteritel on märjal nahal lihtsam levida, on käte korralik kuivatamine pärast pesemist tähtis osa kätehügieenis. Kõik pinnad, mida puudutad lohakalt või seebita pestud märgade kätega, võivad saastuda. Kui aga oled hoolas kätepesija, siis võid märgade kätega ukselinke ja uksi puudutades kiiresti soovimatuid mikroobe üles korjata.

Väldi kuivatit

Paljud tänapäevased kuivatid puhuvad õhku masina sisemusest suunaga üles, mis lennutab igal kasutuskorral kuivatajale peale eelmistest kasutajatest sinna jäänud haigustekitajad. Lisaks lenduvad bakterid tänu kuivati õhule isegi kuni mitme meetri kaugusel asuvatele pindadele – näiteks ukselinkidele ja segistitele. Kuivati põhja koguneva vee ja niiskuse muudab lisanduv soojus aga bakteritele ideaalseks paljunemispaigaks.

Avalikus tualettruumis eelista alati puuvillast käterätirulli või paberist salvrätikuga kuivatamist. Isegi kui käsi on pestud lohakalt, siis on paberi või puuvillase käterätiga korralikult kuivatades võimalik kuivatusvahendisse jätta 99,9 protsenti kätel leiduvatest bakteritest. Nii ei satu need õhku lendlema ja teisi inimesi ohustama.