Peaasju aitab esmalt lahti harutada perearst

Psühholoog ja psühhoterapeut Karmen Maikalu toonitab, et abi otsimisega ei maksa kunagi viivitada. Foto: Margus Ansu

Psühholoog ja psühho­terapeut Karmen Maikalu soovitab oma vaimset ­tervist hinnata kahe kriteeriumi põhjal: kas ma saan igapäevaeluga hakkama ning kas ma tunnen elust rõõmu ja rahuldust. On loomulik, et vahel tuleb ette ­päevi, mil meeleolu ongi tavalisest mustem, kuid see ei tähenda kohe depressiooni. Kui aga rõhuv meeleolu kestab kauem kui kaks nädalat, on see punane lipp. Internetist leitud küsimustikega ennast ise diagnoosida psühholoogi sõnul ei tasu, nõu tuleb küsida ikkagi spetsialistidelt.

On veel üks oluline mõjutegur, mis võib vaimse tervise muredest märku anda – uni. «Püsivad unehäired, näiteks uinumisraskused või katkendlik uni, on kindlasti ohumärk,» nendib Maikalu.

Veel mainib ta ära üldise vaimse ja füüsilise kurnatuse, mis vaevab paljusid vaimse tervise muredega inimesi. Ei pea ootama, millal väsimus ja unehäired domineerivaks muutuvad, sest ka nende sümptomite kohta kehtib kahe nädala reegel.

Vaimse tervise spetsialiste on palju: psühholoogid, psühhiaatrid, vaimse tervise õed, nõustajad jne. Kuidas leida õige niidiots, kust hakata vaimse tervise probleeme lahti harutama? Maikalu sõnul peaks esimene kontaktisik olema perearst. «Perearstid on koolitatud esmast hindamist tegema, ravi määrama ja vajadusel edasi suunama. Perearstid peavad ka e-konsultatsioone psühhiaatritega, et olukorda kirjeldada ja nõu pidada. See võimaldab anda patsiendile kiire vastuse.»