Põhjalik ülevaade: milliseid hallitanud toite on siiski veel ohutu süüa?

Hallitanud leib: süüa või mitte? Foto: Shutterstock

Milliseid hallitama läinud toite võib veel siiski süüa ning millised peaks kohe ära viskama? Briti toiduamet (FSA) aitas portaalis Independent teemale valgust heita.

«Soovitame mitte tarbida toiduaineid, mis on ilmselgelt mädanenud või kasvatanud endale olulisel määral hallitust. See soovitus puudutab eriti haavatavamaid riskirühmi (lapsed, eakad, rasedad), kel on pisut nõrgem immuunsüsteem. Kuigi hallituse saab toidult sageli eemaldada, võib sellesse siiski jääda silmale nähtamatuid toksiine, seega pole hallituse eemaldamisel mingit garantiid, et toitu on ohutu süüa,» edastas amet.

Toidud, mille puhul võib hallituse tõenäoliselt eemaldada ning neid edasi süüa:

Salaami ja vinnutatud singid. USA põllumajandusministeeriumi (USDA) kinnitusel on normaalne säilitada neid toatemperatuuril, sealjuures võib neile tekkida peale ka õrn hallitusekiht. Kui see singi pinnalt ära kraapida, on veel turvaline seda liha süüa.

Kõvad juustud. Näiteks parmesani ning Grana Padano juustu puhul on vähetõenäoline, et juustu pinnale tekkinud hallitus tungiks sügavamale toidu sisse. Hallitanud koha võib ära lõigata 2-3 sentimeetri kauguselt ja silmas peaks pidama, et nuga ei puutuks hallitusega kokku. Edaspidi võiks sellist juustu säilitada kile sisse pakendatult külmikus.

Hallitusjuustud. Gorgonzola, Stilton ja Roquefort juustud on valmistatud hallituse baasil, mistõttu on neidki turvaline süüa.

Kõva koorega puu- ja köögiviljad. See kehtib viljade puhul, millel on tugevam pealispind ning madalam veesisaldus, näiteks porgand, kapsas, paprika, kõrvits. Sel juhul peaks hallitanud koha viljalt ära lõikama vähemalt paari sentimeetri kauguselt. Väiksema veesisaldusega vilja puhul on vähetõenäoline, et hallitus on tunginud koorelt selle sisse, ent samas on kõige kindlam viis siiski see vili minema visata. Küll aga on turvaline kasutada muljuda saanud ja pruunikamaks muutunud banaane, õunu, porgandeid, maasikaid jm näiteks küpsetamisel.

Toidud, mille puhul ei maksa hallitusega riskida

Toiduülejäägid. Kui näiteks mitmendat päeva seisma jäänud pastale või lihale tekib hallitus, siis on targem see roog minema visata. Sel puhul on süüdlaseks toidu kõrge veesisaldus, mille puhul on hallitusseened tõenäoliselt levinud terve toidu sees.

Pehmed juustud. Kui hallitus tekib näiteks Brie või Camembert juustule, kus see pole algses tootmisprotsessis lisatud, tuleb need kahjuks minema visata.

Moos. Hallitanud moosi sisse võib tekkida mürgine mükotoksiin, mis saastab kiirelt kogu moosi.

Jogurt. Ka sel puhul on tegu toiduainega, mis sisaldab rohkelt vett, seetõttu ei maksaks hallitanud jogurtit enam süüa.

Pehmed puu- ja köögiviljad. Virsikud, tomatid, kurgid, ploomid – oma pehme koore ja kõrge veesisalduse tõttu saastuvad need kiirelt hallitusseentega ning nende tükeldamine ei aita.

Leib-sai. Õhu kätte seisma jäänud pagaritoodetes hakkab toimuma käärimisprotsess ning nende poorse konsistentsi tõttu võib hallitus kiirelt levida toidu pinnalt selle sisemusse. Samas märgitakse, et leiba-saia on turvaline süüa ka pärast «kõlblik kuni» kuupäeva, juhul kui see ei hallita ega pole kuidagi konsistentsilt muutunud. Hallitanud saiast-leivast on aga targem vabaneda.

Pähklid. Hallitus ohustab eelkõige mahedaid ja töötlemata pähkleid ning neid ei maksa süüa. Kui neid on röstitud või soolatud ehk nende puhul on kasutatud säilitusaineid, on vähetõenäoline, et need hallitama lähevad.