Loe, kuidas vältida hammaste logisema hakkamist ja välja kukkumist

Eestis on jõutud olukorda, kus proteese vajavate inimeste vanus on madalam kui hetkel kehtiv haigekassa proteesihüvitise vanusepiir. Foto: Shutterstock

Hambutus on vähese teadlikkuse ja halva suutervisega kaasnev probleem. Eesti täisealiste suutervise uuringust selgus, et alates 55. eluaastast suureneb proteesimise vajadus. Miks vajavad järjest nooremad inimesed hambaproteese? 

Suutervise uuringust selgub, et üle 65-aastastest vastanutest rohkem kui 40% hindab oma suutervist küllaltki või väga halvaks. Ligi 60% selles vanuses eakatest leidis, et nad vajaksid mingit liiki hambaravi.

Enamikel (95%) üle 45-aastastel uuritavatest on mõned hambad eemaldatud. See näitaja suureneb kiiresti koos vanuse tõusuga. Seejuures on peamine hammaste eemaldamise põhjus ebapiisavast suuhügieenist ja valedest toitumisharjumustest nagu sagedased näksimised, magustatud joogid jms tekkinud haigused (kaaries või parodontiit), mis õigeaegse ravi puudumisel viivad lõpuks hammaste kaotuseni.

Hästi toimivaks hammaskonnaks loetakse vähemalt 24 tervet hammast, mis omavahel kontakteeruvad ja millega on võimalik süües toitu peenestada. Vähem kui 20 hammast on kriitiline piir, kus suhu alles jäänud hambad on ülekoormuses. Selline olukord vajab juba proteetilist ravi.

Täiskasvanute suutervise uuring näitas, et 45% 55-aastastest ja vanematest uuritutest kannab vähemalt ühte fikseeritud või eemaldatavat hambaproteesi. Seejuures suureneb üle 65-aastaste seas nende vastanute hulk, kes kannavad suust eemaldatavaid totaalproteese. See trend näitab intensiivset hambutuse kasvu vanuse tõustes. Kõige rohkem kasutavad erinevaid hambaproteese 55─74-aasta vanused naised.

Jälgi oma suutervist

Hammaste kaotuse ja proteeside saamise järgselt kipub regulaarne hambaarsti kontrollvisiitidel käimine ununema. Tegelikult on ka sel puhul oluline vähemalt korra aastas hambaarsti külastada. Paljud tunnused nagu suukuivus, hammaste kulumine, algav kaarieskahjustus või hamba kinnituskudede kadu, on inimesele endale vähemärgatavad, kuid spetsialisti kogenud pilguga kergesti leitavad.

Suukuivust ei tohi jätta tähelepanuta, sest nii väheneb hammaste isepuhastumine. Sülg on loomulik suuloputaja, mis takistab bakterite vohamist ja aitab vähendada hambakatu ja kaariese teket.

Hambaarst Riina Runneli sõnul on teada vähemalt 500 ravimit, sealhulgas paljud laialdaselt kasutatavad südame-veresoonkonna raviks mõeldud rohud, aga ka rahustid ja antidepressandid ning mitmed teised ravimid, mille kõrvaltoimeks on suukuivus. «Sellise ravi korral on oluline hoida suuõõs niiskena. Selleks sobivad nii päeva jooksul väikeste veelonksudega suu niisutamine kui ka spetsiaalsed apteegitooted,» selgitab hambaarst.

Vanemas eas kipub igemepiir taanduma, seda nii loomulikult kui igemehaiguste tüsistusena. Sealjuures paljastub juurepind, kuhu on mikroobidel lihtsam kinnituda ja mida on bakteritel oluliselt lihtsam kahjustada – areneb juurekaaries, mis võib viia hammaste kaotuseni.

«Igemehaigused on paraku vanemate inimeste seas üks peamine hambutuse põhjus. Selle vältimiseks tuleb käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollis ja alustada raviga õigeaegselt, kui kahjustused ei ole veel süvenenud. Haigust on võimalik hoida kontrolli all igapäevase hea suuhügieeniga, kasutades soovitatud lisavahendeid nagu spetsiaalsed harjakesed, suuloputusvahendid jms,» selgitab dr Runnel.

Halb suuhügieen kasvab vanusega

Uuringust selgus, et vanuse kasvades halveneb eakate suuhügieen ja hambaid pestakse üha vähem. Alates 65. eluaastast suurenes märgatavalt nende uuritavate hulk, kes peseb hambaid harva või üldse mitte. Hammaste pesemine on füüsiliselt raskem üle 65-aastaste seas. Põhjuseks võivad olla nii käelise jõudluse ja osavuse langus, aga ka liigeseprobleemid.

See, et proteese vajavad ka nooremad keskealised, on hambaarstide hinnangul vähese teadlikkuse – olgu siis põhjuseks halb suuhügieen või sage suhkrurikas toitumine – aga ka motivatsiooni puudumise otsene tagajärg.

«Uuringutulemuste ja kliinilise kogemuse põhjal võib väita, et hammaste kaotuse ja proteeside saamise järgselt ei pöörata suuhügieeni hoidmisele enam piisavalt tähelepanu,» kinnitas dr Marjo Sinijärv. «Hea suuhügieen on tähtis ka vanemas eas, isegi proteesid ei päästa suu eest hoolitsemast. Kindlasti tuleks pesta säilinud hambaid, hambutuid igemeid ja keelt, et suuõõnt hooldada. Erinevalt hammaste puhastamisest tuleb suust eemaldatavad proteesid iga söögikorra järel suust välja võtta ja nii suud kui ka proteese korralikult veega loputada,» selgitas dr Sinijärv.

Isegi täiesti hambutu suuõõne limaskest vajab hambaarsti sõnul puhastamist. Selleks on olemas spetsiaalsed svammikesed, kuid sobilik on ka füsioloogilise lahusega niisutatud marlitampoon, mille abil saab limaskestale kinnitunud bakterid eemaldada ja nii ennetada suu limaskesta probleeme.

Pesemist vajavad ka proteesid, soovitavalt lõhnatu ja värvitu nõudepesuvahendi ja harjaga. «Kuigi puhastamiseks kasutatakse sageli hambapastat, ei ole see väga hea lahendus, kuna kriimustab liialt proteeside pinda. Lisaks võiks aeg-ajalt kasutada proteesipuhastamise tablette või spetsiaalseid lahuseid, mis aitavad proteese süvapuhastada,» lisas dr Runnel.

Vanusega kasvavad proteesidest tingitud vaevused

Uuringust selgub, et koos vanusega tõuseb proteesidest tingitud kahjustuste esinemine. Vaevuseid esineb seejuures kõige enam alates 55. eluaastast, mil proteesikandjate arv suureneb.

Peamiselt kirjeldasid uuringule vastanud, et nende proteesid ei püsi või hõõruvad ja nendega ei ole võimalik kõiki toite süüa. Siin on dr Sinijärve sõnul peamiseks põhjuseks see, et meil on levinumad suust eemaldatavad proteesid, aga ka proteeside vanus ja puudulik proteeside hooldamine.

Suur hulk eakaid kannavad suust eemaldatavaid proteese, mis ei ole elukestvad. Nende soovituslikuks elueaks loetakse kuni neli aastat, kuid uuringutulemused näitasid, et proteese kasutatakse tunduvalt kauem. Ligi pool (47%) eemaldatavate proteeside kasutajatest on kasutanud oma praeguseid proteese kauem kui viis aastat.

Hammaste kaotuse järgselt muutub inimeste suuõõs. See osa luust, mis hambaid kinni hoidis, kaob, ja luu ning igemed taanduvad, mistõttu vajavad suust eemaldatavad proteesid aeg-ajalt hambaarsti poolt korrigeerimist.

«Kui proteese ei vahetata ega käida korrigeerimas, siis nende funktsioon langeb, need ei püsi enam hästi suus ja muutuvad ebamugavaks. Selle tagajärjel hakatakse teatud toiduainete söömist vältima, mis omakorda võib viia ühekülgse toitumiseni,» tõdeb dr Sinijärv.

Abiks on proteesihüvitis ja hea suuhügieen

Tõsiasi, et proteesimise tegelik vajadus algab juba 55. eluaastast on tekitanud ka tervishoiusüsteemile uue väljakutse. Haigekassa partnersuhtluse osakonna usaldusarsti Tiia Zeigo sõnul on jõutud olukorda, kus proteese vajavate inimeste vanus on madalam kui hetkel kehtiv haigekassa proteesihüvitise vanusepiir. «Proteesihüvitist saavad praeguse seisuga osalise või puuduva töövõimega inimesed, pensionärid ja üle 63-aastased inimesed. Haigekassapoolne proteeside hüvitise summa on kolmeks aastaks 260 eurot. Hüvitis kehtib kõigi haigekassa lepingupartneritest hambaarstide juures,» selgitas Zeigo.

Suu- ja hambahaiguseid saab ennetada järgides väga lihtsaid suutervise reegleid. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas ja vähemalt kaks minutit. Proteeside kandmisel tuleks ka neid ja suuõõnt loputada peale igat söögikorda. Tasub jälgida, et suu ei oleks liiga kuiv ja janu korral juua vett. Ka toidulaud peaks olema tervislik ja söögikordade vahel tasub pidada vähemalt kolm tundi pausi. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata muutustele suulimaskestal. Vähemalt kord aastas, või vajadusel sagedamini, tuleks pöörduda ka hambaarsti vastuvõtule.

Suus ja kogu kehas peab valitsema tasakaal. Hea suuhügieen, õige toitumine ja regulaarne hambaarsti külastus aitab tagada hea (suu)tervise ka väärikas eas.