Miks tekib kõõm ja kuidas ebamugavast probleemist lahti saada?

Kõõma põhjustajaid võib olla mitu. Foto: Shutterstock

Kõõm on tüütu ja ebamugav probleem, mis kimbutab igas vanuses inimesi. Paraku ei teata enamasti, miks see tekib ning mida selle ravimiseks teha. Südameapteegi proviisor Hanna Keidong annab nõu.

Kõõma märgatakse enamasti helbelise ketendusena, mis tähendab, et peanahalt eralduvad surnud naharakud, mis muutuvad juustes märgatavaks. Kaasneva sümptomina võib ebamugavust tekitada ka peanaha sügelus.

Kõõma põhjustajaid võib olla mitu. Nahal võib hakata vohama mikrofloora normaalseks osaks olev pärmseen Malassezia furfur. Seene ägenemist võivad esile kutsuda erinevad tegurid nagu stress, immuunsuse langus, suurenenud rasueritus aga ka pärilikkus. Kõõm võib olla nii kuiva kui ka rasuse iseloomuga. Üheks levinumaks ravimeetodiks on ketokonasooli sisaldava šampooni kasutamine. Pead tuleks pesta vaheldumisi ravišampooni ja tavalise šampooniga. Ravišampooni tuleks peanahal hoida vähemalt 3–5 minutit. Esialgu võiks kasutada ravišampooni kaks korda nädalas, peale kuuajalist kasutamist ja sümptomite kadumist võib ravišampooni kasutamist profülaktiliselt jätkata kord nädalas. Jätkamine on oluline, et vältida haiguse hilisemat tagasitulekut.

Imikutel esineva titekõõma põhjuseks on seborroiline dermatiit, millega võivad kaasneda ka sügelevad lööbed nahavoltides, kaenlaaukudes ja kubeme piirkonnas. Väikelastele sobib kasutamiseks BABE Pediatric titekõõma vastane šampoon. Šampooni pudel tuleks kindlasti lõpuni kasutada isegi siis, kui kõõm ja nähtavad lööbed on kadunud.

Kuiva nahaga inimesed võivad kõõma põhjusena kahtlustada kuiva peanahka, mille puhul eraldub kõõmana kuiv helbeline ketendus. Sellisel juhul võib abi olla niisutavate šampoonide kasutamisest, mis sisaldavad nii kõõma tekitava seene vastast aktiivainet kui ka kuiva nahka niisutavaid komponente.

Rasust kõõma peetakse tihti seborroilise dermatiidi kergemaks vormiks. Põhjustajaks võib olla rasunäärmete aktiivsuse suurenemine või erinevate juuksehooldusvahendite kasutamine, mis muudavad peanaha normaalsest rasusemaks. Sellisel juhul sobib hästi spetsiaalselt rasustele juustele mõeldud kõõmavastane šampoon.

Juhul, kui ravišampoonidest abi ei ole ning peanahk ketendab ja punetab intensiivselt, tasub konsulteerida dermatoloogiga. Sellisel juhul võib olla tegu psoriaasiga.

Nii nagu ülejäänud kehal, võib ka peanaha kokkupuutel ärritajaga esineda kontaktdermatiiti. Tegu võib olla sobimatusega näiteks uuele šampoonile või juuksevärvile. Igapäevaseks pesemiseks tasub eelistada apteegišampoone, mis ei sisalda peanahka kuivatavaid ja ärritavaid sulfaate ning parabeene.

Kuidas kõõma teket ennetada?

Esiteks tuleks kindlasti tähelepanu pöörata oma hügieenile. Piisavalt sage pea pesemine hoiab peanaha puhtana ning vähendab sügelust ja ebamugavustunnet. Pead sügades võime tahtmatult kanda peanahale mustust, mis võib aidata kaasa kõõma tekkele. Leida tuleks just endale sobiv pesukordade arv – kuiva peanaha puhul on pesemise vajadus harvem kui rasuse peanaha puhul.

Oluline on ka stressitaseme kontrolli all hoidmine, kuna kõõma tekitava seene Malassezia vohamise põhjuseks on just stress ja immuunsuse langus.

Peanahale tasub teha ka regulaarset massaaži, mis aktiviseerib vereringet ja aitab eemaldada surnud naharakke. Uuemaks trendiks peanaha hoolduses on ka koorimine, mis aitab eemaldada juustesse ja nahale kogunenud hooldustoodete jääke.

Juhul, kui apteekri soovitatud lahendused ei toimi, tasub konsulteerida dermatoloogiga, kes oskab soovitada edasisi ravivõimalusi. Samuti tasub arsti poole pöörduda tugeva sügeluse, punetuse ja peanaha paistetuse korral.