Tasub teada: kas kõhus olev kasvaja annab tunda?

Kõhuvalul võib olla palju erinevaid põhjusi. Pilt on illusratiivne. Foto: Shutterstock

Terviseportaal WebMD toob välja levinud soolestiku ja seedimisega seotud müüdid.

Vananemine põhjustab kõhukinnisust

Inimestel tekib vananedes tõenäoliselt kõhukinnisus, kuid vananev keha ise ei ole selles süüdi. Vanemad inimesed võtavad sageli ravimeid, mis võivad seedetrakti loiuks muuta. Samuti on vanemas eas vähem liikumist ning toiduvalik on muutunud ühekülgsemaks; samuti ei jooda piisavalt vett ega mahlasid. Seega, seedimine muutub aeglasemaks vananedes toimuva elustiili ja söömisharjumuste muutumisest ning kaasuvate haiguste ja tarvitatavate ravimite tõttu, mitte vanusele viitava numbri suurenemisest.

Kiudainetest pole kõhulahtisuse puhul abi

Kiudained on seedumatud süsivesikud, mida leidub teatud toiduainetes (nt teraviljad, kliid, pähklid, seemned). Vesi paneb soolestikus kiudained liikuma ja nii püsib soolesisu pidevas liikumises väljutumise suunas. Enamasti räägitakse kiudainete rollist seoses kõhukinnisuse ärahoidmisega; samas aitavad kiudaineid hoida soolesisu ei liiga kõva ega ka liiga vedelana. Tegelikult toimivad kiudained kahesuunaliselt – tõmbavad jämesoolest rohkem vett soolesisu väljutamiseks (kõhukinnisuse korral) või absorbeerivad osa soolestikus leiduvast vedelikust soolesisu tihendamiseks (kõhulahtisuse korral).

Kõhus olev kasvaja annab alati tunda

Seedeelundite pahaloomulised kasvajad moodustavad umbes veerandi kõikidest kasvajatest. Umbes kümne meetri pikkuses seedetraktis võib toimuda seedekulglat hävitavaid protsesse, ilma et inimene sellest ise aru saaks. Mao- ja soolevähki haigestujad on enamasti üle 50 aasta vanused inimesed, kellel on eelnevalt olnud soolestikus kroonilisi haigusi, kirurgilisi sekkumisi, lisaks stressirohke elu rasvarikka või vaese toiduvaliku ning vähese liikumisega. Seega tuleks hiljuti tekkinud ja mõistliku aja jooksul mittemööduvaid kõhuga seotud kaebusi arstiga arutada.

Stress tekitab soolehaigusi

Kuigi stress võib paljusid terviseseisundeid halvendada, ei ole põletikulise soolehaiguse selged põhjused teada. Ärritunud soole sündroom (IBS), krooniline soolepõletik Crohni tõbi ja haavandiline koliit on sageli otsese tekkepõhjuseta. Uuringud näitavad, et geenide roll haigestumises on suur. Bakterite või viiruste põhjustatud muutused keha immuunsüsteemis võivad samuti tekitada soolehaigusi.

Tsöliaakia tähendab elamist pideva valuga

Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille puhul keha immuunsüsteem ründab iseenda kudesid, kui inimene on söönud nisu, rukist, otra või kaera sisaldavat toitu. Levinuim haigustunnus ei ole valu, vaid ebamugavustunne maos, soolegaasid ja kõhulahtisus; samas võivad need nähud ka puududa. Muude sümptomitena võib esineda aneemiat, luude hõrenemist, depressiooni, kasvuprobleeme ja nahalöövet, mida nimetatakse herpetiformseks dermatiidiks (HD). Tsöliaakia diagnoosi saades on ainsaks raviks eluaegne range gluteenivaba dieet.