Liisa-Maria Connor väikelapse kõrvalt töötamisest: oluline on vajadusel abi küsida

Coach ja sisulooja Liisa-Maria Connor. Foto: Erakogu

«Kas, millal ja kuidas pärast lapse sündi tööle naasta?» küsimused on tuttavad ilmselt kõigile kodustele lapsevanematele. Kindlasti sõltuvad vastused nii inimesest, tema soovidest, olukorrast kui ka võimalustest. Igaüks peab leidma endale sobivaima tee. Arendavate mänguasjade loomisega tegeleva Nupu juht Dagmar Kork vestles neil teemadel coachi, sisulooja ja 2-aastase Camilla ema Liisa-Maria Connoriga. 

Millal on sobilik aeg beebi või väikelapse kõrvalt tagasi tööle asuda?

See on väga individuaalne. Osad tahavad koheselt tööle asuda, teised tahavad kauem ainult lapsele pühenduda. Ühtset õiget vastust siin ei ole. Tuleb kuulata sisetunnet ja hinnata erinevaid eluvaldkondi - mis on mõistlik ja mis mitte. Lapse saamine kindlasti ei välista töötamist.

Milline su koormus vastsündinu kõrvalt oli?

Kuskil 10-15 tundi nädalas. Iga päev 2-3 tundi. Päeva esimeses pooles oli mu abikaasa lapsega. Tagasivaadates - kartsin väga, et võtan selle otsusega enda abikaasalt aega ära. Tema aga siiamaani ütleb, et on väga tänulik, et ta sai selles vanuses meie lapsega aega veeta. Alguses on lapse side emaga üldiselt palju tugevam ja see oli isa-tütre suhtele väga hea, et nad said selles vanuses palju aega koos veeta.

Enne emaks saamist kartsin väga, et ma kaotan ennast või et see saab olema minu elu kontrolliv roll. (Mis on muidugi täiesti okei, kui see mingi periood nii ongi). Aga arvasin, et oma professionaalse poole hoidmine - kasvõi natukenegi - on mulle suureks abiks.

Mis oli sinu jaoks beebi kõrvalt töötamise juures kõige keerulisem/väljakutsuvam?

Kõige rohkem õige meelestatuse seadmine. Enne lapse sündi oli mul palju kahtlusi: «Kas ma saan kõigega hakkama?», «Kas mu kliendid näevad mind teisiti?», «Kas ma suudan oma klientidega olla jätkuvalt sama terav?»

Samuti antud eluetapile sobiva graafiku ja struktuuri ülesehitamine - lapse toitmine, jalutamine, kõned klientidega, abikaasaga aja veetmine jms. Kõikide rollide teadlik nädalasse planeerimine.

Kuidas sinu päev beebi kõrvalt töötades välja nägi?

See muutus veidi pidevalt. Aga üldiselt - ärkasime, sõime, panin ennast ja lapse päevaks valmis. Pärast seda oli abikaasa paar tundi lapsega ja mina tegin tööd - klientidega kõnesid. Lõunast lõpetasin tööga. Enamasti kärutasin siis mitu tundi - kuulasin podcaste või tööga seotud lindistusi. Kui mul oli juba pikk ring tehtud ja laps veel magas, istusin ka pargipingil ja vastasin e-kirjadele. Aga jällegi - mitte sellepärast, et ma oleks pidanud, vaid tahtsin seda teha ja olin sellest elevil. Õhtul veetsime perega aega.

Töö puhul see, kas sa pead või sa valid, mõjutab kindlasti väga palju meelestatust ja valmidust asju välja nuputada. Mina valisin seda kõike teha.

Ka muudes tegevustes võtsin seisukoha, et kui ma tõesti midagi teha tahan, siis ma ei jäta seda tegemata sellepärast, et olen nüüd ema ja mul on laps.

Ühesõnaga sa ei loobunud lapse pärast enda elust?

Jah. Lõpuks peab laps sobituma meie ellu, mitte et mina pean muutma kõik oma lapse järgi. Abikaasaga leppisime samuti algusest peale kokku, et kord kuus käime ka kahekesi väljas. Mäletan siiani, et kui Camilla oli 1-kuune ja kahekesi välja läksime, siis kuigi oli väga hirmus ja ema süütunne oli väga tugev, oli see väga tervislik ja lõpuks kõigile hea.

Mida teha, kui tunned, et kõike on liiga palju ja enam ei jaksa? Kas, kuidas, kellelt ja millist abi küsida?

Tuleb endalt küsida, kas asjad, mida teen - kas ma teen neid sellepärast, et olen neid lihtsalt alati teinud või ma päriselt tahan neid teha. Tõenäoliselt tulebki mingid tegevused elimineerida, osad delegeerida, automatiseerida. Tellid toidu koju, mitte ei tassi poekotte; teed suurema koguse toitu korraga mitmeks päevaks ette jne. Endaga rahu teha, et kõiges ei pea olema kõige-kõigem.

24/7 ema olla on väga raske. Oluline on vajadusel abi küsida. Inimestele tegelikult meeldib aidata ja keegi ei vaata sind imelikult, kui sa abi palud.

Pikemat intervjuud saad lugeda Nupu blogist.