ME SAAME HAKKAMA ⟩ Kui elu upub sotsiaalmeediasse

Sotsiaalmeedia võidukäik, olukord, kus inimesed aina jagavad enda kohta infot ja reageerivad teiste jagatule, on muutunud lausa needuseks. Foto: Shutterstock

Miks ma seda teen? Jälle jõllitan Facebookis kauge tuttava postitusi, nagu oleks hingeõnnistus kaalul? Oleks ma siis armunud või kavandaks mõrva, aga nii see pole – täiesti arusaamatult triivin jälle sinna. Üritan vaadata uuesti läbi kogu töökaaslase Instagrami, ehkki tegin seda eile ja üleeile ka.

Taas mõtlen, miks temal on kõik nii hästi – ja minul on vastupidi. Miks tunduvad teised nii õnnelikud ja ilusad ning miks olen kindel, et mina kunagi selliseks ei saa?

Teiste elu ja tegemiste kohta info otsimine on väga mõistlik tegevus. Ka ürginimesel oli kasulik kursis olla, kust teised toitu saavad ja kust ähvardab oht või kas ta on karjakaaslastega võrreldes paremas füüsilises vormis või nõrgem. Hoian teiste tegemistel silma pean, siis saan kasulikku infot ja endalgi on lõpuks parem – või vähemalt ei saa surma.