PUUST JA PUNASEKS ⟩ Kuidas nahavähki võimalikult varakult märgata?

Sünnimärkidel tuleb silma peal hoida Foto: Shutterstock

Nahavähk on üks enamlevinud vähitüüpidest. Vähi varajase avastamise eeldus on teadmised sellest, millised on haiguse esimesed märgid. Varajase avastamise korral saab nahavähki ravida.

Arstide üldine soovitus on oma nahka vähemalt kord kuus tähelepanelikult kontrollida. Aga kuidas teha vahet ohtlikul ja täiesti süütul sünnimärgil ning millisel juhul võib olla tegu olla melanoomiga?

Keha kontrollimisel melanoomide suhtes on suureks abiks allolev pilt:

Foto: Shutterstock

• Pildil A on ebasümmeetriline sünnimärk – sünnimärgi pooled on eri kujuga.

• Pildil B pööratakse tähelepanu sünnimärgi servadele. Kui need on korrapäratud või hägused, siis tuleks lasta spetsialistil sünnimärki kontrollida.

• Pildil C on toodud esile sünnimärgi värv, mis võiks olla ühtlane. Ebaühtlast värvi ja mitut tooni sünnimärk tuleks lasta samuti spetsialistil üle vaadata.

• Pildil D on näidatud ohutu sünnimärgi maksimaalsed mõõtmed. Kõiki suuremaid sünnimärke tuleks dermatoloogi juures kontrollida.

• Pildil E on muutuv sünnimärk. Muutuda võib nii sünnimärgi suurus, värv kui ka kuju.

Lisaks melanoomile esineb veel kahte tüüpi nahavähki

Kõige sagedamini esinev naha pahaloomuline kasvaja on basaalrakuline nahavähk ehk basalioom, mis moodustab 75–80 protsenti mittemelanoomse nahavähi juhtudest.

Basalioom areneb epidermise basaalkihi rakkudest, kasvab aeglaselt ning levib väga harva teistesse organitesse. Basalioom esineb kõige sagedamini kas roosaka laigu või sõlmena ja ei põhjusta pikka aega kaebuseid. Alles kasvaja haavandumine ja veritsemine sunnib inimese arstile minema. Kuigi basaalrakuline nahavähk kasvab väga aeglaselt, võib ta ravimata juhtudel kasvada ümbritsevatesse kudedesse ja neid ulatuslikult kahjustada.

Kuidas basalioomi ära tunda?

• Tasased, kõvad, kahvatud alad nahal, mis sarnanevad armile.

• Kõrged punakad laigud, mis võivad sügeleda.

• Väikesed, pooleldi läbipaistvad ning kergelt läikivad sünnimärgid, mis võivad olla nii punased kui ka roosad.

• Roosad kõrgete servadega keskelt madalamad sünnimärgid, millel on nähtavad veresooned.

• Sünnimärgid, mis kaovad ja tulevad jälle tagasi.

Teine sagedaseim mittemelanoomse nahavähi vorm on lamerakuline nahavähk. See vähitüüp areneb enamasti epidermise keratinotsüütidest, kuid võib areneda ka limaskesta epiteelkoest. Erinevalt basalioomist iseloomustab lamerakulist nahavähki kiire kasv, kiirem haavandumine ning sagedasem levik teistesse organitesse.

Kuidas lamerakulist nahavähki ära tunda?

• Kühmud nahal, mis on äärtest kõrgemad ning keskelt madalamad.

• Tüükataolised sünnimärgid.

• Karedad või ketendavad punased laigud, mis võivad kooruda või veritseda.

Kui märkate nahal kirjeldatud muutusi, pöörduge oma pere- või nahaarsti poole, kes vajadusel suunab teid kontrolli hematoloogia-onkoloogia kliiniku dermatoloogi või onkokirurgi vastuvõtule. Nahavähki saab tavaliselt silmaga diagnoosida ja vara avastada, mis on oluline hea ravitulemuse saavutamiseks.

Vähki saab avastada vara, kui inimene tunneb kasvajale viitavaid esmaseid haigusnähte, läheb kohe pärast nende avastamist arstile ning kui haigusnähtude põhjuste selgitamiseks tehakse piisavalt uuringuid. On oluline teada, et enne ravi alustamist tuleb alati välja selgitada haigusnähtude põhjus. Kasvaja iseseiseva diagnoosimise ja ravimise tagajärjel kaob väärtuslik aeg ning tervistava ravi läbiviimine muutub keerulisemaks.

Diagnoosimine

Nahavähi diagnoosimine põhineb haiguskolde vaatlusel ja dermatoskoopial.

Diagnoosi kinnitab kahtlasest koldest võetud nahatüki histoloogiline uuring. Uuringu vastus saabub tavaliselt nädala aja pärast ning selle järgi tehakse edasised raviotsused.

Sageli eemaldatakse diagnostilisel eesmärgil kogu kasvajakolle ning sellega ravi piirdubki.

Kasvaja leviku hindamiseks ning metastaaside kahtlusega tehakse ultraheli- ja röntgenuuring, vajadusel ka magnetresonants- või kompuutertomograafiline uuring.

Ravi

Nahavähi raviks kasutatakse eri ravimeetodeid ja üle 95 protsendi haigetest saavad pärast ravi terveks. Sobiva ravimeetodi valik sõltub kasvaja asukohast, mõõtmetest ja metastaaside olemasolust.

Allikad: cancer.org; kliinikum.ee