Koroona tõstab teatud ajal verehüüvete tekkimise ohtu vähemalt kolm korda

Koroonaviirusega kokku puutunud trombotsüüdid, mis aitavad moodustada verehüübeid, muutuvad veresooni kahjustava protsessi vahelüliks. Foto: Shutterstock

Covid-19 on seotud hilisema suurema südame-veresoonkonna probleemide riskiga, eriti nende seas, kes on vajanud haiglaravi, tuvastati suures Ühendkuningriigi biopanga analüüsis, vahendab Medical Xpress.

Teadaolevatest soodustavatest teguritest sõltumatu risk on suurim nakatumisjärgse esimese 30 päeva jooksul, kuid püsib pärast seda veel mõnda aega kõrgenenud, näitavad leiud.

Uued tõendid viitavad sellele, et inimestel, kellel on olnud Covid-19 infektsioon, on hiljem suurem risk südame-veresoonkonna probleemide tekkeks.

Nende probleemide edasiseks uurimiseks jälgisid teadlased 53 613 Ühendkuningriigi biopanga uuringutes osaleja käekäiku. Nendest 17 871-l diagnoositi 2020. aasta märtsist 2021. aasta märtsini Covid-19 nakkus ja 35 742-l mitte.

Covid-19 juhtumid hõlmasid rohkem mehi, kes olid halvemal majanduslikul järjel ja kehvema südame-veresoonkonna tervisega.

Covid-19 juhtumist 17 871 vajas 2701 nakatumise tõttu haiglaravi; 866 viidi haiglasse mõne muu seisundi tõttu; ja 14 304 ei vajanud haiglaravi.

Kõiki osalejaid jälgiti seni, kuni tekkis südame-veresoonkonna probleem, nad surid või kuni 2021. aasta märtsi lõpuni.

Kardiovaskulaarsete tagajärgede hulka kuulusid südameatakk, insult, südamepuudulikkus, kodade virvendusarütmia (ebaregulaarne südamerütm), verehüüve veresoones, perikardiit (südamepauna põletik), surm mis tahes põhjusel, surm südame-veresoonkonna probleemi või südame isheemiatõve tõttu.

Võrreldes eakaaslastega, kes ei olnud viirusega nakatunud, oli neil, kes ei vajanud Covid-19 nakkuse tõttu haiglaravi, peaaegu kolm korda suurem tõenäosus verehüüvete tekkeks ja rohkem kui 10 korda suurem tõenäosus surra mis tahes põhjusel.

Kuid Covid-19 tõttu haiglasse sattunutel oli kõrgem risk kõikideks eelmainitud probleemideks, sõltumata demograafilistest ja kardiometaboolsetest teguritest.

Neil oli rohkem kui 27 korda suurem tõenäosus verehüüvete tekkeks, rohkem kui 21,5 korda suurem südamepuudulikkuse oht ja 17,5 korda suurem tõenäosus saada insult. Äsja diagnoositud kodade virvendusarütmia tõenäosus oli peaaegu 15 korda suurem, perikardiidi risk peaaegu 14 korda ja südameataki oma peaaegu 10 korda suurem.

Enamik südame-veresoonkonna haiguste diagnoose, eriti kodade virvendusarütmia, verehüübed, perikardiit ja mis tahes põhjusel surm, leidsid aset esimese 30 päeva jooksul pärast nakatumist ja enim just Covid-19 tõttu haiglasse sattunute seas.

Uuring avaldati ajakirjas Heart.