Inimese keha koosneb umbes 65 protsendist veest, mida on vaja paljudeks protsessideks ja reaktsioonideks, sealhulgas vereringeks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, jääkainete eemaldamiseks ja detoksikatsiooniks. Mis juhtub aga siis, kui lõpetame vee joomise?
Iga päev kaotame higi, uriini ja roojamisega kaks kuni kolm liitrit vett. Isegi hingamisel kasutab meie keha vett. Oluline on säilitada tasakaalustatud veetase, juues kogu päeva jooksul piisavalt. Kui palju vett päevas jooma peab, sõltub geograafilisest asukohast, vanusest, keharasvast ja soost. Mehed vajavad ligikaudu 2,5–3,7 liitrit vett päevas, naised aga 2–2,7 liitrit. Kui me ei joo piisavalt vett, on tulemus väga halb.
1. Tume uriin
Kui kehas on vähe vett, saadab aju neerudele signaale, et need suunaksid verre rohkem vett, mitte ei loputa seda uriiniga. Kui veri hoiab vett kinni, muutub uriin tugeva lõhnaga tumekollaseks. See on meie keha viis vedelikku säästa.
2. Aju kokkutõmbumine
Kui me ei joo piisavalt vett, muutume närviliseks ja energiatase langeb. Dehüdreeritud aju töötab ka lihtsate ülesannete täitmisel palju halvemini kui siis, kui seal on vedelikutase piisav. Aju muutub isegi ajutiselt väiksemaks, kui me vett ei joo.
3. Liigesevalu
Vesi on mõeldud luudevaheliste piirkondade «määrimiseks», hõlbustamaks liikumist ja mugavat magamist. Kui me vett ei joo, hakkavad liigesed valutama ja luud hõõruvad üksteise vastu.
4. Nälg
Isegi kui oleme hiljuti söönud, siis vett mitte tarbides tekib kohe uuesti näljatunne. Tõenäoliselt süüakse siis üleliia palju. Väga tihti aetakse näljatunne ja dehüdratsioon segamini. Mõnikord on vaja lihtsalt vett juua, sest keha tegelikult ei tahagi süüa, dehüdratsioon väljendub näljatundes.
5. Peavalud
Ajul kulub tegevustega hakkamasaamiseks kaks korda rohkem jõupingutusi, kui olete dehüdreeritud. Sellest tekib ka peavalu ja silmad võivad muutuda kuivaks.
7. Aeglaselt janusse suremine
Kui me ka kõiki neid sümptomeid kogedes ei joo ikka vett, siis lõppeb urineerimine ja tekivad neelamisraskused, lihasspasmid ja iiveldus. Kehatemperatuur tõuseb, verevoolu puudumine võib anda nahale hallikassinise värvuse. Kui oleme joomata kolm kuni viis päeva, hakkavad organid ja aju seiskuma. Selle tagajärjel võime minestada, aga ka surra.
Puhas vesi on privileeg
Viimase arvestuse kohaselt ei ole ligikaudu 2,1 miljardil inimesel juurdepääsu puhtale joogiveele. Maailma Terviseorganisatsiooni aruande kohaselt kasvab see arv iga päevaga. Nõudmised puhta vee ja toidu kättesaadavuse järele pole kunagi olnud nii tungivad kui praegu.
Saadaval olev vesi on nii saastunud, et neile, kellel on juurdepääs, on pidev oht haigestuda sellistesse haigustesse, nagu koolera, tüüfus või lastehalvatus.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hinnangul sureb toidu saastumise tagajärjel maailmas 420 000 inimest aastas. Peaaegu iga kümnes inimene haigestub igal aastal saastunud toidu söömise tõttu, kirjutab Gulf News.
