Mõtete lugemine sai reaalsuseks

Pisarad ja mõtted. Foto: Gaspar Uhas/Unsplash

​Teadlased saavad nüüd inimeste mõtteid «dekodeerida» isegi nende päid puudutamata, vahendas The Scientist.

Varasemad «mõtete lugemise» tehnikad põhinesid elektroodide implanteerimisel sügavale ajju. Uus meetod, mida kirjeldati trükieelsesse andmebaasi bioRxiv postitatud aruandes, tugineb selle asemel mitteinvasiivsele aju skaneerimise tehnikale, mida nimetatakse funktsionaalseks magnetresonantstomograafiaks (MRT).

Aparatuur jälgib hapnikurikka vere voolu läbi aju ja kuna aktiivsed ajurakud vajavad rohkem energiat ja hapnikku, annab see teave kaudse ülevaate ajutegevusest.

See skaneerimismeetod ei suuda jäädvustada reaalajas ajutegevust, kuna ajurakkude poolt vabastatud elektrilised signaalid liiguvad palju kiiremini kui veri läbi aju.

Kuid tähelepanuväärne on see, et uuringu autorid leidsid, et nad saavad siiski kasutada seda ebatäiuslikku puhvermeedet inimeste mõtete semantilise tähenduse dekodeerimiseks, kuigi nad ei saanud tõlkeid luua sõna-sõnalt.

«Kui te oleksite 20 aastat tagasi küsinud ükskõik milliselt maailma neuroteadlaselt, kas see on teostatav, oleks ta teid välja naernud,» ütles vanemautor Alexander Huth, Texase ülikooli neuroteadlane The Scientistile.

Uue uuringu jaoks, mida pole veel eelretsenseeritud, skaneeris meeskond ühe naise ja kahe 20-30-aastase mehe ajusid. Iga osaleja kuulas mitme skaneerimisseansi jooksul kokku 16 tundi erinevaid taskuhäälingusaateid ja raadiosaateid.

Seejärel andis meeskond need skaneeringud arvutialgoritmile, mis võrdles heli mustreid salvestatud ajutegevuse mustritega.

Algoritm võttis magnetresonantstomograafia salvestise ja lõi selle sisu põhjal loo ning see lugu sobis taskuhäälingu või raadiosaate algse süžeega «üsna hästi», ütles Huth The Scientistile.

Teisisõnu sai ajutegevuse põhjal järeldada, millist lugu iga osaleja oli kuulnud.

Sellegipoolest tegi algoritm mõningaid vigu, nagu tegelaste asesõnade vahetamine ning esimese ja kolmanda isiku kasutamine. See «teab üsna täpselt, mis toimub, kuid mitte seda, kes asju teeb,» ütles Huth.

Lisatestides suutis algoritm üsna täpselt selgitada tummfilmi süžeed, mida osalejad skanneris vaatasid. See võib isegi ümber jutustada loo, mille esitamist kujutasid osalejad ette mõtetes.

Pikemas perspektiivis on uurimisrühma eesmärk tehnoloogiat arendada nii, et seda saaks kasutada aju-arvuti liidestes, mis on mõeldud inimestele, kes ei saa rääkida ega kirjutada.