Perearst Piret Rospu: märgid lubavad rasket gripihooaega

Gripp, külmetus. Pilt on illustreeriv. Foto: SANDER ILVEST/Scanpix

Erinevalt tavalistest viirustest võib grippi põdeda raskelt ja kaua. Sarnaselt koroonaga on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, rasedatel, eakatel ja krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega inimestel, kelle jaoks võib haigus vajada intensiivravi või lõppeda isegi surmaga. Uurime perearst Piret Rospult lähemalt, miks, millal ja kuidas tuleks end gripi eest kaitsta.

Mis meid sel gripihooajal ees ootab?

Gripilaine algab tavaliselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kus on talvine gripihooaeg samal ajal, kui meil on suvi. Lõunast levib gripp põhjapoolkerale, liikudes Ameerika kaudu Euroopasse. Tavaliselt peegeldab põhjapoolkeral toimuv enam-vähem seda, mis lõunapoolkeral pool aastat varem kogeti. Tänavune gripihooaeg oli Austraalias viie aasta halvim ja haigestumuse tipp oli umbes kolm korda kõrgem kui tavalisel gripihooajal. Domineeris A-gripp, millele vaktsiinidest saadav kaitse oli mõõdukas. See kõik ei ennusta meile kerget gripihooaega ja raske haiguse eest tasuks end kindlasti kaitsta vaktsineerimise abil.

Kuidas erineb gripp teistest viirushaigustest?

Gripp ei ole tavaline nohu. Kuigi gripi sümptomid on sarnased teiste viirushaigustega, ei ole see lihtne «külmetushaigus», vaid võib kulgeda palju raskemalt ja kesta kauem. Gripp on viiruslik haigus, mille tundemärgid on haiguse järsk algus, kõrge palavik (üle 38 °C), köha, pea-, kurgu- ja lihasevalu või hingamisraskused.

Gripi puhul on kõige kardetum tüsistus kopsupõletik ja hingamispuudulikkus, väikelastel ka keskkõrvapõletik. Haruldasemate tüsistustena võivad tekkida südamelihasepõletik, aju- ja ajukelmete põletik. Samuti võib gripp põhjustada olemasolevate krooniliste haiguste kulu halvenemist, sagedamini on probleeme astma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK), südamepuudulikkuse ja diabeediga. Gripilainega käib tavaliselt kaasas ka südameinfarktide ja ajuinsultide laine. Paraku võivad gripi tüsistused lõppeda surmaga. Just seepärast on väga oluline end gripi eest kaitsta gripivaktsiini abil.

Kuidas levib gripiviirus?

Viirus levib aevastamisel, nuuskamisel või köhimisel vabanevate piiskade ja aerosoolidega. Kui käsi ei pesta, satub viirus paljudele pindadele, nagu käepidemed, lülitid ja klaviatuurid, ning sealt kantakse viirus omakorda mustade käte vahendusel näopiirkonda. Haiguse peiteperiood on keskmiselt 3–7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkav periood kestab kuni seitse päeva (immuunpuudulikel ja väikelastel kuni 21 päeva).

Peamised gripi levitajad on lapsed, eriti põhikooliealised ja nooremad lapsed. Maailmas on näidatud, kuidas kooliealiste seas läbi viidud vaktsineerimisprogrammid on suutnud vähendada arstikülastusi, EMO-visiite ja haiglaravi vajadust mittevaktsineeritud täiskasvanutel. Samuti on koolide sulgemine gripipuhangute ajal vähendanud viiruse levikut kogu elanikkonna hulgas.

Kuidas end gripi eest kaitsta?

Gripi vastu vaktsineerimine on kõige tõhusam viis end gripi eest kaitsta. Vaktsineerimine annab immuunsüsteemile võimaluse viiruse osakesi ohutult tundma õppida. Kuna tegemist on ainult viiruse osakestega, ei saa vaktsineerimine grippi haigestumist põhjustada.

Piret Rospu. Foto: Sander Ilvest

Sel sügisel laiendati tasuta gripivaktsiini kättesaadavust riskirühmadele. Riigi kulul saavad end soovi korral gripi vastu vaktsineerida üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed, üle 60-aastased, rasedad, kuni 7-aastased lapsed ning gripi riskirühma kuuluvad alaealised. Tasuta gripi vastu vaktsineerimist viib läbi perearst või pereõde.

Gripi vastu on kasutusel nii süstitav vaktsiin kui ka ninasprei. Ninapihus on mõeldud kasutamiseks kahe- kuni 18-aastastele lastele. Kui alla seitsmeaastased lapsed ja gripi riskirühma kuuluvad alaealised saavad tänavu gripisüsti riigi kulul, siis ninasprei on kõigile lastele tasuline vanusest sõltumata. Ninasprei vaktsiini ei tohi kasutada alla kaheaastastel, rasedatel ega sügava immuunpuudulikkusega lastel.

Kõik Eestis tänavu kasutusel olevad vaktsiinid on neljavalentsed, teisisõnu on neis sees kaks A-gripi ja kaks B-gripi tüve.

Vaktsineerida saab lapsi alates kuue kuu vanusest, vanuselist ülempiiri vaktsineerimisele ei ole. Alla kuue kuu vanuste imikute pereliikmed ja lapsega kokku puutuvad sugulased peaksid olema gripi vastu vaktsineeritud, et beebit raske haiguse eest kaitsta.

Millal tasub end gripi vastu vaktsineerida?

Gripihooaeg kestab Eestis tavaliselt oktoobrist aprillini. Nähtav haigestumine algab tavaliselt novembri lõpus või detsembris ja maksimaalselt haigestutakse jaanuarist veebruarini.

Vaktsineerimiseks on parim aeg enne gripilaine algust ehk oktoobris või novembris. Eelmine gripihooaeg (2021/2022) venis Eestis ebatavaliselt kaua – kuni mai ja juunini välja, seega pole veel ka jaanuaris-veebruaris vaktsineerimiseks liiga hilja. Nagu alati vaktsineerimistega, läheb ka gripisüsti järel kaitse tekkimiseni aega kaks nädalat, seetõttu on õige ajastada vaktsiinisüst nõks enne gripilaine oodatavat kohalejõudmist.

Kas gripivaktsiini võib teha koos teiste vaktsiinidega?

Gripivaktsiini on lubatud teha koos teiste vaktsiinidega. Eelmisest aastast on meil juba hea kogemus gripivaktsiini süstimisest samal ajal koos Covid-19 vaktsiinidega. Üldiselt olid kõrvaltoimed sarnased nagu kummagi vaktsiini eraldi tegemisel: süstekohtade reaktsioonid, palavik ning kerge lihasevalu või haiglane enesetunne, mis mööduvad võrdlemisi ruttu.

Riskigruppidesse kuuluvatel inimestel tasuks mõelda ka pneumokoki vastu vaktsineerimisele. Pneumokokk on kõige sagedasem kopsupõletikku tekitav bakter, selle vastu vaktsineerimine on soovituslik alla kaheaastastele lastele ja üle 65-aastastele täiskasvanutele, samuti kroonilisi haigusi põdevatele inimestele (kroonilised hingamisteede- või vereringeelundite haigused ja diabeet). Pneumokoki vastu tohib vaktsineerida gripivaktsiiniga samal ajal. Pneumokoki vastu vaktsineerimine on üldjuhul tasuline. Riigi kulul on see võimalik sisekõrva implantaatidega, liikvori lekkega ja tõsise immuunpuudulikkusega haigetele.

Gripivaktsiini tohib teha koos riikliku immuniseerimiskava teiste vaktsiinidega, mida väikelastele ja koolilastele rutiinselt tehakse.

Kus saab end vaktsineerida?

Vaktsineerimist viivad läbi tervishoiutöötajad. Kaitsesüstimiseks tuleb pöörduda perearsti poole või vaktsineerimiskabinetti. Samuti saavad inimesed end vaktsineerida mitmes apteegis kõikjal Eestis. Hoolekandeasutuses viib vaktsineerimist läbi sealne õendusteenuse osutaja.