/nginx/o/2022/10/26/14922883t1h36b3.jpg)
Seitsme aasta tagune elanikkonna tugev toetus täna kehtivale haigushüvitiste korrale on asendunud õigustatud ootusega selle jätkumiseks ning ametiühingute hinnangul toetab see töötaja kiiremat tööle naasmist, väiksemat kulurida haigekassa pingelises eelarves ja tööandjate sissetulekut söövas energiakriisis.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul kehtib tänane ajutine haigushüvitiste kord, mille järgi makstakse töötajatele hüvitist juba alates teisest haiguspäevast, kuni 2022. aasta lõpuni ning mõistlik oleks see muuta alaliselt kehtivaks.
«Praeguseks on meile viimase pea kahe aastaga selgeks saanud, et selle mõjul kasutavad inimesed haigushüvitist sihipärasemalt, naasevad varem tööle ja on tervemad,» rääkis Toomel lisades, et töötajad on olukorraga harjunud ja ootavad, et kehtiv kord jätkuks ka uuel aastal.
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane meenutab, et seitse aastat tagasi kogus Ametiühingute Keskliit haigushüvitiste taastamise toetuseks 24 889 allkirja: «2015. aastal tehtud analüüsi järgi oleks juba tollal praegu kehtiva haigushüvitiste korraga haigekassa kulud kahanenud hinnanguliselt 13 protsenti ning tööandjad võitnud veelgi enam,» rääkis Tasane.
Kuni selle aasta lõpuni kehtiva pilootprojekti järgse regulatsiooni järgi piirdub haigestumise korral töötaja omavastutus esimese haiguspäevaga, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa tagab kompensatsiooni alates kuuendast päevast. Töötajasõbralikum haigushüvitise maksmine soosib koju jäämist esimeste haigustunnuste ilmnedes, varasem raviga alustamine on omakorda kiirendanud haigestunute tervenemist, lühendanud töölt eemal viibimise aega ning kahandanud haigekassa ja tööandjate kulusid.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)