Kuidas bakteritega vähki ravida

Salmonella bakter. Foto: Wikilmages, Pixabay

Bakterite kasutamist vähivastaseks raviks uuritakse viimasel ajal üha intensiivsemalt. Nende kasutamine võib ületada mõned tavapärase vähiravi teel olevad kivid. Võib olla üllatus, kuid mõnda bakterit kasutatakse vähiravis juba pikemat aega - ka Eestis.

 Bakterid - ka üksi - võivad toimida tugeva kasvajavastase ravina. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esiteks saab neid geneetiliselt muundada, et muuta nende võimet sünteesida ja vabastada kindlaid vähivastaseid ühendeid ning muuta neid nii, et nad kutsuksid esile tugevama immuunsüsteemi reaktsiooni vähi vastu. Väga tähtis on bakterite võime saada hakkama nendes kasvajates, kus hapniku on vähe - osad bakterid on loomult sellised, et ei vaja kuigipalju hapniku elutegevuseks. Baktereid saab kasutada ka kasvajavastaste ja immunoterapeutiliste ainete transportimiseks kasvajarakkude lähedale või nende sisse. Hetkel uuritakse aga rohkem seda, kuidas baktereid koos teiste vähiravivõimalustega kasutada saaks.

Suhteliselt laialdaselt on vähiravis kasutusel veise tuberkuloosibakter ehk Bacillus Calmette‐Guerin (BCG), mis on rohkem tuntud tuberkuloosivaktsiinina. Eelkõige kasutatakse seda kusepõievähi ravis pärast seda, kui kasvaja on kirurgiliselt eemaldatud. Seda bakteriravi kasutatakse ka Eestis.

Esimene õnneliku lõpuga lugu

Teadlikult ja ka kirjapandult kasutati elusaid baktereid vähktõve raviks esmakordselt 1891. aastal. New Yorgi arst dr. William B. Coley ravis oma patsiendi sarkoomi välja streptokokki-nakkusega, mida tuntakse kui roospõletikku ehk erüsiipelast. Tema patsiendiks oli Itaalia immigrant ja narkosõltlane Zola, kellel oli kiirestiarenev, eluohtlik ja opereerimatu kanamunasuurune kasvaja paremas mandlis. Coley süstis baktereid mitmeid kordi otse kasvajasse, kuniks seal tekkis roospõletik ja kasvaja lahustus kahe nädala jooksul täielikult. Zola elas veel kaheksa aastat, kuniks kasvaja tagasi tuli.

Kuidas dr. Coley selle ravini jõudis?

Tähelepanekuid, et bakterid võivad vähi hävitada, tehti juba palju varem. Kirjalikult on olemas tähelepanek aastast 1813, kus gaasgangreeni patsiendil kadus kasvaja. Järgmine sarnane kirjapandud tähelepanek pärineb aastast 1853, siis aastast 1866 jne. Kuid dr Coley huvi bakterite vastu tekkis siis, kui ta ei suutnud 1890. aastal päästa üht oma esimestest patsientidest, 17aastast Elizabeth (Bessie) Dashielli. Noorel naisel raviti käehaava, mis osutus agressiivseks kasvajaks - sarkoomiks. Ainuke teadaolev viis käel paiknevat sarkoomi ravida oli amputatsioon. See tehtigi ära, kuid noor naine suri sellegipoolest 10 nädala pärast kiiresti arenemahakanud metastaaside tõttu. Bessie surma järel hakkas dr Coley otsima sarnaseid vähijuhtumeid New Yorgi haigla haiguslugude seast, et leida uus raviviis. Ta avastaski Saksa immigrandi Fred Steini haigusloo, kus kirjeldati, et tema mitteopereeritav kaelakasvaja kadus imekombel, kui tal tekkis roospõletik. Dr Coley otsis mehe üles ning nägi, et ta oli tõesti kasvajast tervenenud. Selliseid haiguslugusid, kus infektsioon oli kasvaja taanduma pannud, kogunes lõpuks 47 ja need viisidki ta katseni Zolaga. 

Kaks aastat pärast Zola vähi väljaravimist ravis Coley veel kümmet oma patsienti samade elusate streptokokibakteritega. Infektsioon on aga ettearvamatu - see tappis kaks tema patsient enne kui vähk seda teha jõudis. Coley asendas seetõttu elusad bakterid kahe surnud bakteriga - streptococcus pyogenes ja serratia marcescens. See vähendas drastiliselt patsientide surmaohtu, kuid Coley toksiinid jäid meditsiiniringkondades endiselt vastuoluliseks teemaks ning jäid ka kiiresti arenema hakanud kiiritusravi varju. Coley toksiinid jäid siiski kasutusse kuni aastani 1962.

Tänapäev

Tänapäeval kasutatakse kasvajate ravikatsetustes enamasti geneetiliselt muundatud baktereid. Kasutatakse bakterite loomupärast toksilisust, kombinatsiooni teiste ravimeetoditega; baktereid, mis suudavad kontrollida vähivastaste ainete ekspressiooni; kasvaja-spetsiifiliste antigeenide ekspressiooni, geeniülekannet, RNA interferentsi ja eelainete lõhustamist.

Elusate, nõrgestatud ja/ või geneetiliselt muundatud baktereid on üksi või kombinatsioonis tavaliste ainetega testitud mitmetes vähiravi katsetes. Kõige levinumad selles valdkonnas kasutatavad bakterid on perekonnad Salmonella, Clostridium, Bifidobacterium, Lactobacillus, Escherichia, Pseudomonas, Caulobacter, Listeria, Proteus ja Streptococcus. Selle ravimeetodi laialdasema kasutuseni haiglates läheb siiski aega ...

Allikad: EurekAlert, Journal of Immunology Research, Cancer Med, Front Oncol. jt.